X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Kiviselg: Venemaal on järel neli miljonit suurtükimürsku

Foto: Priit Mürk/ERR

Kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Ants Kiviselg ütles pressikonverentsil, et Venemaal on alles neli miljonit suurtükimürsku, millega saab vähese intensiivsusega sõda pidada veel aasta aega. Samas näitab 350 000 suurtükimürsu tarne Põhja-Koreast, et Venemaa plaanib sõda Ukraina vastu jätkata veel pikalt.

Rindeolukorrast rääkides, ütles Kiviselg, et Vene väed jätkasid tugevamate rünnakutega Kirde-Ukrainas kahel peamisel suunal: Avdijivka-Marjinka ja Kupjansk-Lõman.

"Kui selle aasta suve ja septembri jooksul jäi Vene relvajõudude päevaste rünnakute arv stabiilselt vahemikku 20–40, siis viimase umbes kümne päeva keskmine on 76 rünnakut päevas," sõnas Kiviselg.

Ühelt poolt näitab see tema sõnul hoolimata suurtest kaotustest jätkuvat Vene vägede võimet ning võimalust kaasata piisavalt täiendavaid lepingulisi ja vabatahtlikke sõdureid, et hoida rinnet stabiilsena ja tugevdada enda rünnakuid. Teisalt näitavad Vene vägede suuremad rünnakud, et Venemaa alahindab Ukraina vägede läbimurret Orihhivi suunal.

"Tõenäoliselt on praegu Vene vägede põhieesmärk saada tagasi initsiatiiv, mida proovitakse saavutada Ukraina relvaüksuste sidumisega, võttes neilt ära rünnakupotentsiaali ning kasutades ära praegu alles olevat ajaakent mehhaniseeritud rünnakuks enne "rasputitsa" algust," rääkis Kiviselg.

Kiviselja sõnul on teateid, et Vene väed täiendavad aktiivselt nii Luhanski kui Donetski oblasti suundi, mis viitab sellele, et tõhusamad rünnakud jätkuvad ilmselt järgnevate päevade ja nädalate jooksul mõlemal suunal. "Samas kummagi poole operatsioonitasandi läbimurre ei ole lähinädalatel ilmselt võimalik," sõnas ta.

Ukrainlased jätkavad Kiviselja sõnul rünnakuid Krimmi suunal. "Ukraina väed jätkavad Hersoni oblastis reididega ja võimaliku sillapea loomisega. Samas on infot, et ka Vene väed on paigutanud sellele suunale viimaste nädalate jooksul lisaüksuseid, mis võib tähendada, et Vene väed tajuvad üha rohkem ohtu ukrainlastelt," lausus Kiviselg.

Kiviselg rääkis, et juuni alguses toimunud Nova Kahhovka tammi purunemine ja Hersoni operatsioonisuuna üleujutamine Dnepri jõe kallastel võimaldas Vene vägedel siirda sellelt suunalt üksuseid Zaporižžja oblastisse, et tugevdada sealset kaitset Ukraina vägede pealetungi vastu. Praegu on Hersoni suuna maastik märkimisväärselt kuivanud ja jõgi jäänud kitsamaks, mis on loonud paremaid tingimusi võimalikuks jõeületusoperatsiooniks. Võimalik, et Ukraina vägede peamine eesmärk on siduda Vene üksuseid, mis viimaste infokildude kohaselt ka õnnestub."

Kiviselg tõi välja, et möödunud nädalal on tulnud teateid suurtükiväemoona vedudest Põhja-Koreast Venemaale.

"Mainitud on kuni 1000 merekonteineri viimisest Tihhoretskisse Krasnodari krail. Võttes aluseks, et üks merekonteiner mahutab 300–350 ühikut suurtükiväemoona, saab öelda, et kokku siirdi 300 000 – 350 000 ühikut. Kui arvestada, et Vene vägede päevane suurtükiväemoona kulu on 10 000 ühikut, siis piisaks sellest kogusest umbes kuuks ajaks," rääkis Kiviselg.

"Meie arvutuste kohaselt peaks Venemaal olema veel järele jäänud neli miljonit ühikut moona. Sellega saaks praeguse suhteliselt vähese intensiivsusega, milleks on 10 000 lasku päevas, jätkata veidi üle aasta," ütles Kiviselg.

Seega nende arvude põhiselt ei ole Kiviselja sõnul moona tarnimine rindele ilmtingimata esmane ja vältimatu vajadus, vaid tegemist on varude kogumisega pikemaks ajaks. "Moonatarned Põhja-Koreast annavad märku, et Venemaa plaanib Ukraina sõda veel pikalt jätkata ning astub selleks ka konkreetseid samme," lausus Kiviselg.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: