Viimasel ajal on Ukrainas käivas sõjas tähelepanu peamiselt Avdijivka ümbruses toimuval. Väli rääkis saates, et kuna Ukraina on 2014. aastast Avdijivkat hoidnud, siis nad on rajanud sinna ulatuslikke kindlustusvööndeid ning Vene väed oleksid tema hinnangul pidanud juba enne manöövrite alustamist aru saama, et neil seal edu ei ole oodata.

"Ukrainlastel on olnud aega seda ettevalmistada ja ka Vene föderatsiooni vägede koondamine Avdijivka alla ei jäänud neile tähelepanuta, sest enamik kolonne levis ikkagi Donetski oblasti linnadest. Väga paljud, kes Avdijivkas n-ö esimesena rünnakule läksid, olid mobiliseeritud Donetski oblastist. Seda oli oodata ja ukrainlased sellele ilmselgelt olid panustanud," rääkis ta.

Samas võis Avdijivkale pealetungi alustamine Väli hinnangul seotud Venemaa liidri Vladimir Putini visiidiga Hiinasse. "Alati me kipume fokuseerima taktikalisele olukorrale maa peal, aga juhuslikult samal ajal toimus ka Putini visiit Hiinasse. Tõenäoliselt siin on mingi omavaheline seos, sest kui president läheb rääkima teise riigi presidendiga, siis ta tahab ikkagi rääkida sellest, kui edukad ta väed on olnud sõjalistes operatsioonides," kommenteeris kolonelleitnant.

Väli sõnul oli Venemaa pealetung olnud samuti hoolikalt ettevalmistatud, kuna on näha ühendvägede koostööprintsiipe nagu õhutuletoetus, soomusvägede manööver. "Nad kõike üritasid seal põhimõtteliselt oma määruste järgi teha, aga ei ole õnnestunud," ütles Väli.

Ukraina võib Avdijivkale koondunud tähelepanu aga ära kasutada mujal, ütles Väli.

"Kui meie vaatame hoolega mingit konkreetset kohta, siis samal ajal võidakse teha midagi muud kuskil mujal. Praeguse hetke seisuga võib ju öelda, et see, mis toimub Dnipro alamjooksul Hersoni oblastis, siis see võiks viidata millelegi, mida Ukraina üritab ära kasutada," rääkis ta.

"Nad on pidevalt tegelikult torkinud üle jõe Vene föderatsiooni vägesid. Selline reidimine ehk see, et kasutades ära öise nägemise võimekust, väikeste alustega üle Dnipro kiiresti, kiire löök ja tagasi. Seda on ennegi tehtud. Aga viimase kahe-kolme päevaga on täheldatud midagi muud. Selles mõttes tundub, et Ukraina üritab Hersonist lõuna pool ja kagu pool midagi enamat. Sõjapidamine on sageli selline oportunistlik, et kui on võimalik kuskilt läbi pressida, siis sealt pressitakse läbi, aga hetkel on väga vara hinnangut anda. Lihtsalt tundub, et venelased on seda ka oodanud, oma reserve ka liigutanud. Kuid ma hoiaksin Dnipro lõunakaldal nüüd silma peal," selgitas ta.

"Täpselt sel hetkel, kui Ukraina suudaks kümmekond kilomeetrit Dnipro jõe joonest edasi liikuda, see võimaldaks neil juba üle Dnipro ehitada ka mõne tõsisema pontoonsilla ehk Vene föderatsiooni suurtükiväe tuleulatusest väljas.
Väga raske on spekuleerida, aga ma ise hoian pöialt ja vaatan Dnipro lõunasuunda suure huviga," lisas Väli.

ATACMS-id tõenäoliselt läbimurret ei too

USA on andnud Ukrainale ATACMS-i rakette ja Kiievi väed on neid juba ka kasutanud. Väli selgitas, et ATACMS-id suurendavad Ukraina vägede laskeulatust 150 kilomeetri võrra.

"Võimalus pea 300 kilomeetri kaugusele lüüa tähendab, et Vene föderatsioon peab hakkama tegema muudatusi senises liikumises, ta peab hakkama oma juhtimispunkte ümber muutma, ilmselt tuleb hajutada jälle lennuväljadelt lennukeid kuhugi kaugemale, mis omakorda toob kaasa selle, et nad ei saa ilmselt nii kiiresti toetada oma maavägede manöövrit," rääkis kolonelleitnant.

"On huvitav jälgida, mis nüüd edasi saab. Aga selge on see, et ukrainlastel on nüüd võimalus kaugemalt mõjutada. Kas see tähendaks mingit läbimurret? Tõenäoliselt mitte. Siin me jälle jõuame sinna, et see arv tõenäoliselt pole nii suur, et ta võimaldaks massiivselt teatud piirkonnas kõike tabada. Ta ikkagi pole mingi 155mm mürsk, vaid me räägime ikkagi täppisrelvast," ütles Väli.

"Tegu on täppisrelvaga, millega sihitatakse väga kõrge väärtusega objekte," lisas ta.

Europarlamendi saadik Urmas Paet analüüsis saates Putini visiiti Pekingisse ning kohtumist Ungari peaministriga, samuti USA abiandmist: