Balti õhuturvet teostavad Rumeenia hävituslennukid tulistasid teisipäeva südapäeval Põltsamaa lähistel alla Eesti õhuruumi tunginud drooni.

Kiviselja sõnul on kaugmaa droonid muutunud massiliselt kasutatavaks ründevahendiks ning nende tootmine ja kasutus suureneb pidevalt.

"On selge, et väljakutsed sõdivate riikidega piirnevate riikide õhukaitsele edaspidi ainult kasvavad," sõnas Kiviselg.

Venemaa on Kiviselja sõnul alustanud droonijuhtumite taustal ka Balti riikide vastast valeinfo kampaaniat.

"Venemaa süüdistab Balti riike ja samuti Soomet oma õhuruumi avamises Ukraina droonide ja droonimeeskondade võõrustamisele, kes sealt siis rünnakuid Venemaal asetsevate sihtmärkide vastu läbi viivad," rääkis Kiviselg.

Sellel väitel ei ole koloneli sõnul aga reaalsusega midagi pistmist.

Ukraina on jätkanud Venemaa strateegilise tähtsusega ettevõtete ning sõjaliste sihtmärkide ründamist ning need on hakanud jätma jälge ka Venemaa avalikule arvamusele.

Mai alguses Venemaal tehtud arvamusküsitluste kohaselt pidas 18 protsenti vastanutest nädala kõige märkimisväärsemaks sündmuseks Ukraina kauglööke strateegiliste sihtmärkide pihta. Rindel toimuvat pidas peamiseks teemaks 16 protsenti, selgitas Kiviselg. Aprillis pidas õhurünnakuid kõige aktuaalsemaks teemaks aga viis kuni kuus protsenti vastanutest.

"Venemaa elanikkond hakanud selgemalt tunnetama sõja füüsilist reaalsust, sellega kaasnevaid ohte, purustusi, hävinguid ning ebameeldivusi," leidis kolonel.

Kiviselja sõnul oli möödunud nädala rindeaktiivsus selle aasta kõige suurem, kui ööpäevas toimus keskmiselt 245 lahingkontakti. Sealjuures kaotas Vene Föderatsioon päevas keskmiselt umbes 1100 võitlejat ning seda on enam, kui nad uusi sõdureid juurde suudavad värvata.

Terve maikuu jooksul suutis Venemaa okupeerida mõnikümmend ruutkilomeetrit ning eelmise nädala jooksul suutis Ukraina rohkem maad vabastada kui Venemaa suutis vallutada, andis kolonel ülevaate.