Viimase paari aasta jooksul oleme lähedalt näinud koroonakriisi, täieulatusliku sõja puhkemist Ukrainas, mitmeid väiksemaid kohaliku tähtsusega kriise ning maailm meie ümber ei näita paraku rahunemise märke. Seetõttu tuleb meil kõigil nii isiklikult kui ka asutuste ja organisatsioonidena kriisideks valmistuda.

Väga oluline osa kriisivalmidusest on inimeste psühholoogiline kaitsevõime ja suutlikkus seista vastu informatsioonilistele mõjutustele. See omakorda eeldab üldist meediaalast haritust ning oskust eristada tõest informatsiooni valest.

Meediapädev ühiskond on selline, kus inimesed on teadlikud valeinfo levikust ning informatsiooniga manipuleerimisest, kus kõigil on ligipääs usaldusväärsele, mitmekülgsele ja kvaliteetsele teabele ning meediatarbijad suudavad olla pakutava info suhtes kriitilised.

Inimeste teadlikkus muutub eriti oluliseks just kriisiolukordades, kui tõuseb stressi- ja ärevusesseisund, mis võib ühiskonna muuta vastuvõtlikumaks nii tahtlikele infomõjutustele kui teadmatusest põhjustatud valeinformatsioonile.

Pingeseisundis on keerulisem hinnata teavet objektiivselt ja tuvastada võimalikke eelarvamusi. Mida piiratum on meie tähelepanu, seda vastuvõtlikumad oleme ka informatsioonilistele mõjutustele.

Olukorra teeb veelgi keerulisemaks see, et kriisiolukordades suureneb hüppeliselt inimeste infovajadus ning seda rahuldada püüdes võib olla raske eristada, mis on õige ja mis mitte. Lisaks kriisidele on üks meie ajastu märksõna ka tehisintelligents, mis mõjutab väga suurel määral meie infotarbimise harjumusi. Kasvab teksti ja piltide kogus, mille puhul on keeruline hinnata, kas see on AI-ga loodud või mitte.

Ligipääs usaldusväärsele ja mitmekülgsele infole mõjutab isiklikku heaolu, ent sellel on ka suur ühiskondlik mõju. Info koguse ja kättesaadavuse kasvuga on kaasnenud mitmeid probleeme, millest üks olulisemaid on paradoksaalselt inimeste kapseldumine infomullidesse.

See tähendab, et inimesed kalduvad tarbima infot, mis kinnitab nende olemasolevaid veendumusi. Nad valivad lugemiseks uudiseid, sotsiaalmeedia sisu ja arvamusartikleid, mis kõige paremini sobivad nende maailmavaatega, ja ignoreerivad sageli sellest erinevaid vaateid. Selle tulemusena muutub info tarbimine isoleerituks ja konformistlikuks ning inimesed leiavad end mullist, kus domineerivad nende enda vaated ja uskumused.

Tunnetuslikult on selles mullis mugav olla, aga sellel kapseldumisel võivad olla ka tõsised tagajärjed: aina tugevam vastandumine ja ühiskondliku sidususe seisukohalt olulise kokkupuutepunkti kadumine. See tähendab ka, et harjumus infot kriitiliselt hinnata muutub infomullis viibija jaoks üha ebaolulisemaks ning konstruktiivse dialoogi ja kompromisside saavutamine on aina keerulisem. Olukorra leevendamiseks on oluline, et inimesed ise oleksid teadlikud oma infotarbimise harjumustest ja püüaksid laiendada oma infoallikate valikut.

Kriitilisel meediatarbijal on kinnistunud oskused ning ajakohased teadmised turvaliseks ja tõhusaks tegutsemiseks infoväljal, mis aitavad informatsiooni usaldusväärsust hinnata, eristada fakte arvamusest, tuvastada eelarvamusi, demagoogiat, manipuleerimist ning vandenõuteooriaid.

Meediapädevus on vajalik, et saaksime kõik täiel määral osaleda demokraatlikus ühiskonnas ja teha teadlikke otsuseid oma elu kohta, kaitsta end psühholoogilise mõjutamise eest ning tagada meie kõigi ühist julgeolekut.

Kuna aina suuremat osa inimestevahelisest suhtlusest vahendab mingi tehnoloogia, on vajalik meediapädevusest mõelda koos enesekohaste oskustega, mis on seotud sotsiaalsetes olukordades toimetulemisega. Kõik see toetab ka teadlikuks kodanikuks olemist ja aitab anda positiivse panuse ühiskonda.

Üldise meediapädevuse vajadus tuleneb muuhulgas ka julgeolekupoliitilistest kaalutlustest. Eestit ähvardavad ohud on tihedalt seotud vaenuliku õõnestustegevusega, mis on suunatud ühiskonna lõhestamisele ning meie usaldusväärsuse kahjustamisele liitlaste silmis.

Vastupanuvõime tugevdamiseks lõhestavatele inforünnakutele on elanikkonna võimalikult laiapõhjaline haaramine ja teadlikkus väga olulised. Toetamaks meie igaühe motivatsiooni ja enesekindlust inforünnakutele vastu astuda, peab järjekindlalt toetama mõtteviisi, et igaüks saab oma kogukonna ja riigi kaitseks midagi ära teha võitluses valeinfoga ja peaks oma oskuseid ja teadmisi ka kogukonnas jagama. See põhineb kindlasti ka äratundmisel, et meie tegudel ja valikutel on mõju.

Meediapädevus on kriitilise tähtsusega kodanikuoskus, mida tuleb õpetada kõigile õpilastele. Haridus on meie esimene kaitseliin ja seetõttu on oluline, et iga õpetaja saaks seda oma õppetöösse kaasata.

Meediapädevuse arendamine aitab õpilastel teha informeeritud otsuseid ning toetab suuremat sidusust ühiskonnas. On väga hea, et Eesti koolides toimuvas õppetöös pannakse aina suuremat rõhku kriitilisele mõtlemisele ja meediakirjaoskusele ning riiklikes õppekavades on teabekeskkond ja meediakasutus toodud läbiva teemana kõigisse ainevaldkondadesse. On oluline mõista, et haridus on meie esimene kaitseliin ja vajadusel viimane varjupaik.

Meediapädevuses kajastuvad meie kõigi jagatud väärtused – soov olla vastutustundlik ühiskonna liige.