Tehisaru ohtudest on räägitud juba päris palju, kuidagi on jäänud tagaplaanile aga oht, mida eksperdid ise suurimaks peavad. Nimelt võimalus, et tehisaru hakkab käsu peale inimesi tapma ehk siis, et luuakse tehisintellektiga relv.

Tapjarobot kõlab hirmsalt, aga on veel suhteliselt leebe oht võrreldes tervete suurte relvasüsteemidega, mida juhib inimese asemel tehisaru ning teeb seda ratsionaalsemalt, tõhusamalt, kiiremini ja loomulikult ilma mingite eetiliste kaalutlusteta, kahjutundest rääkimata.

"See on väga oluline teema. ÜRO peasekretär Antonio Guterres on kutsunud üles selliseid relvi keelustama, mis suudavad iseseisvalt elu võtta. ÜRO-s, Genfis arutatakse selle üle, kuidas tulla toime relvasüsteemide kasvava iseseisvusega, mida kahjuks arendatakse just tehisaru abil. Õnneks meil juba on üks õigus – rahvusvaheline humanitaarõigus –, mis on mõeldud sõjaolukorras rakendamiseks ja kus on määratletud väga range vahe sõjaliste ja humanitaarobjektide vahel," rääkis ÜRO peasekretäri tehnoloogiasaadik Amandeep Singh Gill.

Gilli sõnul on probleem pakiline, mistõttu tuleks tehisaruga relvasüsteemide juurutamise vastu rakendada võimalikult palju just juba olemasolevaid seadusi. Kuidas neid tehisaruga relvade vastu kohandada, selle üle on praegu käimas mitmeid diskussioone.

Tehisaru teine suur häda, millest praeguseks juba päris palju räägitud, on muidugi see, et halbades kätes saab temast ülitõhus propagandavahend.

"Kui rääkida ohust demokraatiale, siis eksitamise ja väärinfo fenomen võtab sootuks teistsuguse vormi, mida jõustab tehisaru. Sünteetilist meediat, eksitavat sisu hakatakse tootma üüratus ulatuses ja kiirusega, pealegi veel odavalt, tehisaru abiga. See võib avalikku arvamust nihestada viisil, mille kohta demokraatlikud valitsused leiavad, et sellega on raske toime tulla," ütles Gill.

Peamise vahendina tehisaru tekitatud väärinfouputuse vastu, mis süvavõltsingute ja muude osavate meediamanipulatsioonide abil pealegi on üliusutavaks viimistletud, näevad eksperdid eeskätt paremat meediaharidust, rahva meediakirjaoskuse üldist parandamist, teadlikkuse tõstmist.

"Me hakkame tehisaru tulevikus täiesti teisiti kohtlema, sest kui ChatGTP ütleb sulle midagi endastmõistetavana tunduvat, siis sa oled lummatud. See on täiesti erinev minevikust, sest kui sa klõbistasid midagi taskuarvutil, teadsid sa alati, et vastus on õige. Me oleme sellega harjunud. Ma arvan, et nüüd me õpime, et tehisaru annab väga häid vastuseid, aga need on ettearvamatud või teistsugused kui me eeldasime," rääkis IBM-i asepresident ülemaailmse tsiviilhalduse alal Florian Breger.

"Me peame alustama lapseea võimalikult varajases järgus, et anda mingisugustki meediaharidust. See on miski, mida me küll juba praegu teeme, kasutades näiteks kaasatöötamisvahendeid. Kuid tulevikus peame nii väikeseid lapsi kui ka täiskasvanuid õpetama ka meedia sisu hindama, infol ja väärinfol vahet tegema. See on muidugi riigi, kuid ka vanemate ülesanne," ütles Saksamaa transpordi- ja digiasjade ministeeriumi digitaal- ja andmepoliitika osakonna juhataja Benjamin Brake.

Siiski leiavad kõik küsitletud eksperdid, et ainult paremast meediaharidusest ning teadlikkuse tõstmisest ei piisa, vaid halvima ärahoidmiseks on vaja rangeid riiklikke ja riikidevahelisi reegleid.

"See nõuab koostööd erasektori ja kodanikuühiskonnaga, sest valitsused üksinda ei saa olukorda parandada. Nad peavad töötama koos erafirmadega, mis tehisaru loodavaid teenuseid pakuvad, töötama koos kodanikuühiskonna ja teadlastega, kes hindavad nende toodete ja teenuste mõju. Hindavad seda tarbijate käitumise põhjal. Ja hea halduse all pean ma silmas reguleerivat alusraamistikku, milles tehisaru on viidud vastavusse meie demokraatlike väärtustega," ütles Amandeep Singh Gill.