Poolteist aastat tagasi Võõpsusse kolinud perekond Unt on üks neist peresid, kel häda puhta joogiveega. Neil on kahtlus, et ostsid juba reostunud kaevuga kinnistu. Kahtlust võimendab asjaolu, et pool aastat enne maja müüki oli kinnistu kaevust võetud veeproov, mis ütles selgelt, et sealne joogivesi on kõlbmatu.

"Kontakteerusime ka eelmise omanikuga, kes rääkis mangaanisisaldusest, aga tegelikult tuli välja, et on nitraadi sisaldus ka väga kõrge ja ohtlik," ütles Taivo Unt.

Häirekellad pani kohalikel tööle ühe teise kinnistu omanik, kes lasi käesoleva aasta suvel oma kaevuvett testida. Tulemus oli sama: vesi on joomiseks sobimatu. Kokku lasid oma vett testida seitse kinnistuomanikku, ainult ühes kaevus olid näidu korras.

90-aastane Ludmilla Lennuk proove pole teinud, aga vett ilma keetmata ta ei joo.

"Ei ole hea vesi, väga lubjane on, aga maitselt ei ole paha. Ma toorest vett ei joo, keedan ikka, keedan ära," lausus Lennuk.

Et selgitada välja, mis võib reostuse taga olla, asus Räpina vald koostöös keskkonnaametiga esmalt inspekteerima elanike kaeve ja reoveemahuteid.

"Lisaks sellele, et me otsime probleemseid kohti kaevu ümbert,  vaatame ka põllumajandust, mis Võõpsu ümber on. Aga täna meil ei ole veel teadmist, mis see murekoht on," ütles keskkonnaameti Põlva juhtivinspektor Liivi Inno.

Inno lisas, et kontrollitud kümnest kaevust vastas vaid neli nõuetele ning rõhutas, et ennekõike tahavad salvkaevud head peremehekätt.

Aga et reostuse osas  tõele lähemale jõuda, plaanib Räpina vald tellida veeproovid valitud kaevudest. Seni tuleb vallal seadusest tulenevast kohustusest tagada elanikkonnale puhta joogivee kättesaadavus. Ajutise lahendusena on Võõpsu poe juurde pandud väike puhta vee mahuti.

Pikemas plaanis otsib vald võimalust, kuidas liita Võõpsu alevik ühisveevärki, samas plaanitakse sinna ajutise veevõtu kohana rajada puurkaev.