Joosep Värgi ülevaade: valitsusjuhid arutavad Brüsselis Gaza humanitaarkriisi

Päev enne Euroopa Ülemkogu käivad Brüsseli ajakirjanikud ühelt pressikonverentsilt teisele, et koguda informatsiooni järgneva kahe päeva kohta. Kolmapäeval kõlasid kõigil neil taustabriifingutel arutelud selle üle, kuidas anda Gazale humanitaarabi.
Seejuures on riikide vahel läinud üsna absurdseks vaidluseks sõnastuse üle, kas luua tuleks humanitaarabipaus, -pausid, -koridor või -aken. Kui ühelt kõrgelt Euroopa Liidu ametnikult selle mõttekuse kohta otse küsiti, siis vastas ta, et see pole sobiv hetk Shakespeare'i tsiteerimiseks, ent igal sõnal ja kirjavahemärgil on oma tähendus.
Seepärast ei soovita järelduste teksti panna ka sõna "vaherahu" kuna Saksamaa ja mõne teise riigi hinnangul võtaks see Iisraelilt võimaluse terrorirünnakule vastata. Samuti võiks see pausiga võrreldes tunduda liiga lõplik. Igatahes tuleb arutelu sel teemal tuline. Ning teise kõrge Euroopa Liidu ametniku sõnul ei saa seda võrrelda Ukraina sõjaga, sest hinnangud olukorrale pole kaugeltki nii ühesed.
Kuid ilmselt on kõvem vaidlus tulemas ka Ukraina ja raha teemadel. Nimelt teeb Euroopa Liit esimest korda oma seitsmeaastasesse eelarvesse poole pealt muudatusi märkimisväärses mahus. Ukrainale oleks eelarvemuudatusega ette nähtud 50 miljardit eurot, aga loomulikult peaks see tulema kellegi ja millegi arvelt. Ning selle üle vaieldaksegi. Otsust neljapäeval ei tule, aga lähemale ilmselt jõutakse.
Üks emotsionaalne teema on kindlasti ka ränne. Euroopa Liidu nõukogu eesistuja annab ülevaate rändepakti läbirääkimiste seisust ning arutatakse ka muid aktuaalseid küsimusi. Järelduste tekstis seda ilmselt eriti pikalt ei kirjeldata, sest varasemad ülemkogud on näidanud, et ka seal kakeldakse üksikute sõnade üle varaste hommikutundideni. Tihti tulemuseta.
Serva pidi räägitakse ka Eesti ja Soome vahelise taristu purunemisest, Venemaa külmutatud varade kasutamisest, Ungari peaministri Viktor Orbani käepigistusest Vladimir Putiniga ja muust.
Toimetaja: Aleksander Krjukov