Tallinna loomaaias on karja juhi autoriteet kõikuma löönud, ilmnes kolmapäevasest Eesti Ekspressist. Kuus osakonnajuhatajat pöördusid linna poole, sest nad tahavad uut direktorit. Kaupo Heinma on loomaaeda juhtinud pea kolm aastat ja tunnistab, et on teinud suure vea. Ta pole oma inimestele selgitanud, kuidas tema arusaam loomaaiast on arenenud.

"Ma olin ka tavaline loomaaiakülastaja ja mõtlesin, et väärtus on selles, mida rohkem ja kirjum on meie loomade ja liikide nimekiri. Ajapikku on see muutunud," ütles Heinma.

Konsulteerides loomade heaolu spetsialistiga on Heinma on jõudnud mõistmiseni, et paljud tema hoolealused võivad kitsastes elutingimustes kannatada. Mõned lausa piinelda ja selle olukorraga ei saa leppida.

Näiteks Lielu, kahekümnendates eluaastates hülgedaam vajaks täisväärtuslikuks hülgeeluks kordades suuremat basseini.

"Kui me räägime üldse hüljestest, siis need tingimused tõesti ei vasta parimatele tingimustele," lausus Tallinna loomaaia kollektsioonijuht Hendrik Kuusk, lisades, et Lielu peaks oma basseinist tegelikult lahkuma.

Heinma otsib hülgele uut kodu, aga talitajad pelgavad, et juba üsna kõrges eas Lielu ei pruugi enam teises loomaaias kohaneda. Parem üksi tillukeses basseinis kui võõras seltskonnas, usuvad nad.

Aga kas üksindus on ikka ohutu? Heinma sõnul võib igavus loomal lõpuks mõistuse viia. Kaasaegsed loomaaiad pööravad oma asukate vaimsele tervisele suurt tähelepanu ja kui tundub, et loom on hingeliselt murdunud, tuleks ta piinad lõpetada

"Meil on väga palju intelligentseid loomi ja kui tema peas käib klõks ära ja ta näiteks ainult käib ringi ratast, siis kas see looma heaolu ületab selle, et parem oleks ta siis eutaneerida või jätkata edasi?" lausus Heinma.

Loomaaia töötajaid teeb eutanaasia mainimine hellaks. See on ka üks põhjustest, miks tüli tekkis.

"Eks see eutaneerimise sõna ole natukene nagu julm. Tervet looma eutaneerima keegi ei lähe," sõnas Kuusk.

Kõige raskemaid otsuseid ei peakski Heinma sõnul tegema üks inimene, vaid eetikakomitee, kuhu kuuluksid ka välised eksperdid, sest ühel või teisel moel peab Tallinna loomaaia asukate arv vähenema.

Šimpans, elevant ja jõehobu saavad ilmselt Tallinnasse jääda oma elupäevade lõpuni, aga edaspidi peaks keskenduma nendele loomadele, kes end meie kliimas aastaringselt mugavalt tunnevad. Muutusi ootab ka Euroopa loomaaedade assotsiatsioon ja kui need jäävad tegemata, võib Tallinn eliitliigast välja kukkuda.

"Oleme samas liigas, kus need teised loomaaiad, kes tegelikult ennast võib-olla loomaaiaks nimetama ei peaks," ütles Heinma.

Töötajad on abi otsinud ka endiselt loomaaia direktorilt Tiit Maranilt.

"Nad ei saa aru, mida see direktor sellest loomaaiast teha tahab. Me ei saa lihtsalt öelda, et me loomi juurde too, loomad tuleb magama panna ja neid ei saa pidada. Seda tõesti aeg-ajalt ka tuleb teha, aga selleks peab olema selgem visioon, kuhu see loomaaed läheb," lausus Maran.

Abilinnapea Kristjan Järvani sõnul on linna jaoks esikohal loomade heaolu. Mida see tähendab inimestele, selgub kahe nädala pärast, kui keskkonna- ja kommunaalamet esitab oma analüüsi.