Riigikogu on seadusesse pannud, et aastal 2030 peab Eesti tootma taastuvelektrit 100 protsenti keskmise aastase elektritarbimise ulatuses.

Praegu katab Eesti taastuvelektriga ligikaudu kolmandiku aastasest elektri kogutarbimisest. Riigikogu kohustas kliimaministrit selle eesmärgi täitmiseks tegema hiljemalt 2023. aasta 1. oktoobriks valitsusele ettepaneku korraldada vähempakkumine meretuuleenergia tootmisvõimsuse turule toomiseks.

Eesti aastane elektritarbimine on umbes üheksa teravatt-tundi ja täna katavad aastasest elektritarbimisest juba olemasolevad tuule- ja päikesepargid ning biojaamad umbes kolme teravatt-tunni ulatuses.

Otsustatud ja ehituses on kas toetuste alusel või ka turu vastu veel umbes 2,2 teravatt-tundi aastas tootvaid jaamasid.

Ehk Eesti eeldatava aastase tarbimise katmisest on puudu ligikaudu nelja teravati ulatuses elektrit toota suutvaid taastuvenergiavõimsuseid.

Kliimaminister Kristen Michal on aga teinud ettepaneku lausa kuue teravatt-tunni ulatuses vähempakkumise korraldamiseks.

Michal ütles, et on saatnud esialgse aruteluks mõeldud versiooni valitsusele, valitsuspartneritele ja turuosalistele.

"Kui küsida, et miks me sihime kõrgemale, kui esialgne prognoos ehk riigikogus
planeeritud eesmärk, et 100 protsenti summaarsest elektritarbimisest oleks taastuv, siis selle mõte on lihtne. Meil ei ole tegelikult kaljukindlat lõppteadmist, millised projektid õnnestuvad, millises mahus nad õnnestuvad ja kuidas nad õnnestuvad. Seetõttu tuleb natukene kõrgemale sihtida just selle eesmärgiga, et meil oleks puhast energiat rohkem, mis annab Eesti ettevõtlusele konkurentsieelise, mille baasilt teha tooteid, teenuseid, mis on ekspordikõlbulikud. Ja taastuvenergia baasilt tehtavad tooted ja teenused on ka finantsturul oluliselt konkurentsivõimelisemad," kommenteeris Michal.

Kliimaministeeriumi esialgne ettepanek aruteluks on, et vähempakkumine tuleks
korraldada aastaks 2026 kohustusega, et toodang peaks tulema hiljemalt aastal 2030 ja osaleda saaks nii maismaatuulepargid, hübriidpargid kui ka meretuulepargid.

Saatejuht Arp Müller tõi välja, et valitsusele ja turuosalistele aruteluks esitatud ideekavandis on kirjas fikseeritud võrgutasudele üleminek ja osade kulude katmine võrgutasudest. Seni on Eesti energiapoliitika kujundajate endise Eleringi juhi Taavi Veskimäe ja kliimaministeeriumi asekantsleri Timo Tatari postulaat olnud, et uus tootja katab ise liitumise kulud ja kulusid ei sotsialiseerita, ehk neid ei jagata ära kõigi elektritarbijate vahel.

"Eks ta loomulikult on alati lihtsam arvutada, kui sa ütled, et igaüks, kes liitub,
kas tootja või liituja, maksab oma kulud. See on kõige lihtsam. Aga mõnevõrra on siiski olukord muutunud. Kui me vaatame liitumisi ja võrgu arendust ette, siis
võrguoperaatori poolt arendustööde ette tegemine ja hinnangute andmine näiteks Soomes on tegelikult sellisel viisil, et on fikseeritud hinnakiri. Selle Soome mudeli me oleme ka eeskujuks võtnud. See annab võimaluse võrgu haldajal juba
tegeleda ette arendamisega ja mitte iga liitumise puhul tegeleda näiteks mingi hüpoteetilise ülekoormusarvestusega, mis toob kaasa üsna pentsikud olukordi," kommenteeris Michal kannapööret energiapoliitikas.

"Ei ole suurt vahet, kas võrgu ühendamise ehitamise kulu on tootja hinnas või võrgutasus, sest see lõppkokkuvõttes peegeldub ikkagi elektri lõpparvel. Ühel juhul ta lihtsalt on müüja real, teisel juhul võrgutasu real. Küsimus on lihtsalt, kuidas võrke arendada kiiremini. Kui me tahame liikuda selles suunas, et meil tuleb rohkem taastuvat võrku, me saame kiiremini liikuda, me saame oma majandust muuta konkurentsivõimelisemaks," rääkis Michal.

Michali sõnul on selle tegevuse eesmärk, et elekter oleks soodsam.

"Mida rohkem energiat, kui kaupa võrgus liigub, seda odavam ta ju ühiku kohta
tuleb," lausus Michal.

"Taastuvenergia on ainult üks osa energeetikasüsteemist, mis on juhitamatu energia. Aga kui seda on hästi palju, siis ta lööb keskmist hinda alla ja mida rohkem meil seda tootmist on, seda lähemale me jõuame ka Põhjamaade
energiahindadele," rääkis Michal.

Olukord õlitehase ümber

Eesti Energia juht Andrus Durejko on väitnud, et teile alluv kliimaministeerium on eiranud menetlustähtaegasid keskkonnamõjude aruande kinnitamisel ja tehase tööle hakkamiseks vajaliku kompleksloa menetlemisel.

"Esiteks õlitehase ehitusloa tühistas riigikohus, öeldes, et meil kõigil on
põhiseadusest tulenev kohustus hoida keskkonda ja pikas plaanis see õlitehas oma heitmega sellesse raami ei mahu. Kliimaministeeriumil 9. oktoobril, tean täpselt, sai täis 100 päeva ja rahandusministeeriumi ja neile alluva Eesti Energiaga suhtleme täiesti otse, ilma erinevate pealkirjade vahenduseta. Soovitan ka seda pingete kruttimist maha võtta. Esmaspäeval on meil taas arutelu ja tööd, mida me teeme praegu on nii, et riigikohus on lubanud minu mälu järgi Eesti Energial vajalike töödega kaks kuud jätkata. Ja meie juurde tuleb Eesti Energia sooviga, et keskkonnamõjude hinnang ja veel olulisemana seesama
keskkonnaameti antav kompleksluba peaks ja püsiks tulevases
kohtuvaidluses. Kohtusse ta igal juhul läheb. Oluline võti meie hinnangul on tähtajalisus. Meie ilmselt anname keskkonnamõjude hinnangu tähtajalisena, ilmselt üsna peatselt. Kõige olulisem nüanss siinjuures, et see käitis mahub parimal juhul sellesse heitmemäära aastani 2035. See on kõige olulisem nüanss," kommenteeris Michal.

Selleks, et saaks anda tähtajalist kompleksluba, tuleb Michali sõnul teha seadusemuudatus. "Ma arvan, et me suudame seda teha väga heas tempos,
sellepärast et meil on eelarvega seotud seadusemuudatused sees. Ja kui koalitsioonipartnerid on sellega päri, siis me saame nende eelnõude juurde
anda selle paranduse, et seejärel keskkonnaamet saab selle kompleksloa otsuse teha," ütles Michal.