Järgmise aasta jaanuaris toimuvad Taiwani presidendivalimised tõotavad kujuneda oluliseks verstapostiks Taiwani ja Hiina suhetes.

Saare valitsev Demokraatlik Progressiivne Partei (DPP) nimetas oma kandidaadiks praeguse asepresidendi Lai Ching-te, kes on varem avalikult toetanud iseseisvuse väljakuulutamist. Nüüdseks lubab Lai säilitada praegust seisu, kus Taiwan pole end ametlikult iseseisvaks riigiks kuulutanud, kuid suhtlus Hiinaga on külmutatud.

Kolm opositsioonilist kandidaati lubavad aga parandada suhteid Hiinaga ning on resoluutselt iseseisvuse väljakuulutamise idee vastu.

Taiwani telekanali TVBS viimase küsitluse järgi toetab 33 protsenti valijatest Lai Ching-tet, samas kui teisel kohal on Taiwani Rahvapartei juht Ko Wen-je 24 protsendiga. Neile järgnevad peamise opositsioonipartei Kuomintangi (KMT) kandidaat Hou Yu-ih 22 protsendiga ja Taiwani miljardär Terry Gou 8 protsendiga.

Kuna Taiwani presidendivalimistel puudub teine voor, saab valitseva DPP-i kandidaat Lai loota valimisvõidule, seda vaatamata olukorrale, et kolm Hiina suhtes sõbralikult meelestatud kandidaati naudivad koos kõrgemat toetust.

Ko ja Hou on püüdnud viimasel ajal kokku leppida, kumb neist peaks ennast presidendivõitlusest taandama, et parandada opositsiooni võimalusi valimised võita. KMT kandidaat Hou on koguni pakkunud lahenduse, et tema võiks ennast taandada ja saada Ko asepresidendikandidaadiks.

Siiski pole kaks poliitikut veel suutnud omavahel kokku leppida. Ko sõnul võivad arutelud kesta viimase minutini, kui novembri lõpus peaks kukkuma kandidaatide ametlik registreerimise tähtaeg.

Hiina on samuti otsustanud Taiwani valimistesse sekkuda. Oktoobris alustasid Hiina võimud ulatuslikke läbiotsimisi elektroonikahiiu Foxconni Hiina kontorites. Foxconni rajaja on kolmas opositsiooni kandidaat Gou.

Gou valimistel kandideerimine ärritas Hiina juhte, sest see killustab Hiina-sõbraliku opositsiooni hääli veelgi, ütles Financial Timesile Foxconniga lahedal olev inimene.

Kuigi Gou taandas ennast Foxconni juhatusest, on ta käes veel 12,5 protsenti ettevõtte aktsiatest. Siiski peetakse Hiina survet Foxconnile pretsedendituks, sest varem sattusid Hiina ametnike surve alla ainult DPP-iga seotud ettevõtted.

"Selline karmikäeline välismaise ettevõtte kohtlemine olnuks mõeldamatu Deng Xiaopingi, Jiang Zemini või Hu Jintao juhtimisel," ütles Financial Timesile üks Taiwani valitsuse ametnik, viidates praeguse Hiina presidendi Xi Jinpingi eelkäijatele.

Kas Hiinal õnnestub sundida miljardärist Foxconni rajajat Taiwani presidendiks kandideerimisest loobuma, selgub 24. novembril, kui lõpeb kandidaatide esitamise tähtaeg.