Euroopa Liidu liikmesriigid leppisid aasta tagasi kokku, et energeetikasektorist tuttav heitkoguste kauplemise süsteem laieneb 2027. aastast ka maanteetranspordile (ETS2). See tähendab, et lisaks aktsiisile hakkab kütuse hinnas peegelduma ka süsinikukomponent. Mida rohkem kütus keskkonda saastab, seda suuremat lõivu peab ka maksma.

Euroopa Liit tahab niiviisi utsitada inimesi ja ettevõtteid kasutama vähem fossiilseid kütuseid, et võidelda kliimasoojenemisega.

Energeetikateemasid kajastav Clean Energy Wire kirjutab, et kuna riigid, nagu näiteks Saksamaa, ei ole suutnud seni täita oma riiklikke kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärke, siis peaks valmistuma ka järsuks hüppeks kütusehindades. Kütus võib 2027. aasta alguses kallineda 38 senti liitri kohta, kirjutab väljaanne.

Eesti kliimaministeerium niivõrd suurt hüpet kütusehindades ei prognoosi.

"Keskkonnaministeerium tellis eelmisel aastal ETS2 mõjuanalüüsi, mille järgi võib 2030. aastal soojahind kasvada kuni 17 protsenti, peamiselt maagaasi kallinemise tõttu, ning transpordikütuste hind 10 protsenti. See on aga kõige mustem stsenaarium, mis ei arvesta sellega, et ETS2 käivitumise ajaks võiks fossiilkütuste kasutamine transpordi- ja hoonete sektorites olla investeeringute või muude meetmete toel väiksem," lausus kliimaosakonna juhataja Laura Remmelgas.

Clean Energy Wire kirjutas, et süsinikuheitkoguse hind võib 2027. aastal kerkida enam kui 200 euroni tonni kohta. Samas on süsteemis ka kaitsemehhanism, mille järgi paisatakse turule lisaühikuid, kui hind ületab 45 eurot tonni kohta. Lisaühikud tooksid plaani järgi ka turuhinna tagasi alla.

Keskkonnaekspert Imre Banyasz ütles, et ettevõtete vajadus ühikute järele võib olla aga niivõrd suur, et stabiliseerimismehhanismist ei piisa.

"Vähemalt algusaastatel on see hind pigem 45 euro kandis tõenäoliselt või ka natuke madalam. Kuna järgmisel aastal hakatakse arutama ka Euroopa Liidu 2040 kliimaeesmärke, siis võib see ettevõtete käitumist mõjutada, näiteks tekib neil huvi süsteemi algusaastatel ühikuid rohkem kokku osta. Algusaastatel on seda ühikuhinda kindlasti keeruline prognoosida," lausus ta.

Banyasz ütles, et riigi jaoks on oluline, et transpordisektoris kasutataks senisest vähem saastavaid kütuseid, niiviisi annab ka hinnatõusu vältida.

"Sõiduautode puhul tuleb turule näiteks üha enam elektrisõidukid ja näiteks neid, kes on võimelised endale elektriauto soetama, see kauplemissüsteem ei puuduta. Suurematel transpordiettevõtetel on see üleminek aga pikem ja seal on keerulisem öelda, mis need alternatiivid võiks olla. Kindlasti puhtamad kütused, aga millised täpselt – siin on kindlasti palju erinevaid huvirühmi," lausus ta.

Laura Remmelgas ütles, et ETS2 kõrvale on plaanis luua ka kliimameetmete sotsiaalfond, mille eesmärk on leevendada kauplemissüsteemi mõjusid vähemkaitstud elanikkonnarühmade seas. Kliimameetmete sotsiaalfond on Eestile mahus 248 miljonit eurot ja selle kasutamiseks hakatakse järgmisel aastal koostama sotsiaalmeetmete kliimaplaani.

Remmelgas seletas, et kliimaplaan peaks välja tooma meetmed, millega saaks hinnakasvu mõju leevendada, aga mis aitaks samas vähendada ka süsinikuheidet. Selleks võib olla näiteks ühistranspordi edendamine, elektrisõidukite osakaalu kasvatamine või ka renoveerimistoetused.

"Kuigi selle meetme raames on riigil võimalus maksta hinnamõju leevendamiseks ka otsetoetusi, siis see ei saa olla ainus ja keskne meede, kuna pikemas plaanis on haavatavuse vähendamiseks siiski oluline minna üle säästvamatele kütustele, tõhustada hoonete energiatõhusust ja suurendada säästvate liikumisviiside kättesaadavust," lausus ta.