Oleme majanduslanguse nõiaringis, toidueksport on vähenenud kolmandiku võrra ja tarbijad ei jaksa enam kodumaist toitu osta. Toiduliidu tegevjuht Sirje Potisepp on pidanud tõdema, et toidukaupade eksport on aastaga vähenenud kolmandiku võrra. Põhjuseks meie kõrged energiahinnad ja asjaolu, et teistes riikides toetatakse oma ettevõtteid.

Meil kaotavad toidutootjad konkurentsi juba ka koduturul. Ainult kolmveerand eestimaalastest eelistab nüüd kohalikku toitu ja selle näitajaga oleme kukkunud aastasse 2004. Kahetsusväärne, et kauplustes langeb eestimaiste kaupade osakaal, välisomanikele kuuluvates kettides on kohalikke tooteid juba alla poole.

Eluvõõras peaminister

Hinnatõus läks käest ära just eelmise aasta kevadsuvel. Kaja Kallase juhitud Reformierakonna valitsus ja koalitsioon oleksid saanud õigeaegsete sammudega suurt majanduslangust pidurdada. Õige hetk inflatsiooni ohjamiseks lasti mööda või seda ei tahetudki teha, sest riigieelarvele on suur hinnatõus ju suurem maksulaekumine kasulik.

Käesoleva aasta (riigikogu valimiste aasta) eelarves jagas Kaja Kallase eelmine valitsus üle miljardi euro täiendavateks püsikuludeks, mis veelgi toitis inflatsiooni. Ülikõrge inflatsioon on jätkuvalt Eesti majanduse üks suurimaid murekohti ja puudutab otseselt igat inimest.

Lootus, et hinnatõusud pidurduvad, hakkab kustuma. Kui toorme ja tootmissisendite hinnakasv on veidi taltunud, siis juba järgmisel aastal koormab valitsus erinevate maksude, riigilõivude ja keskkonnatasude suure tõusuga kõiki ettevõtjaid ja inimesi. Valitsuse otsused võimendavad hinnatõusu ka järgmisel aastal ega aita kuidagi kaasa majanduse elavdamisele.

Paljud töötleva tööstuse ettevõtted on sulgenud uksed, enamus vähendab tootmist ja töötajate arvu. Küsisin riigikogu infotunnis töötleva tööstuse olukorra kohta Kaja Kallaselt. Ta vastas, et töötlev tööstus moodustab Eesti SKP-st vaid seitse protsenti ja selle langus polegi majanduse üldpildis väga oluline. Meie peaminister on ikka väga eluvõõras või täiesti hoolimatu ja lihtsalt eirab tegelikku olukorda. Töötlev tööstus annab suurema osa meie ekspordist ja selles sektoris on hõivatud üle poole meie tööjõust.

Kõigepealt ei tohiks eirata meie olukorda, inimeste tegelikku ostuvõimet ja üldist hakkamasaamist. Koalitsioon jahmatas niigi põlvili löödud ettevõtlust hoopis kavandatava maksupoliitika ja uute maksudega. Käibemaksutõusu vastu ei saa enam midagi teha, küll aga ehmatab valitsusliikmete flirtimine ka teiste maksuvormidega nagu automaks, suhkrumaks, plastimaks, pakendimaks või isegi lihamaks, mida serveeritakse meile tervist parandavate või keskkonda hoidvatena.

Kordub 2009. aasta masu

Sarnaseid hinnanguid on andnud kõik ettevõtjaid esindavad organisatsioonid. Ka pole nad saanud vastust lihtsale küsimusele: kus on plaan majanduse elavdamiseks? Naaberriikide valitsused langetavad aktsiise, maksukoormust väiksema sissetulekuga inimestele, teevad uusi investeeringuid teedeehitusse, kinnisvarasse, infotehnoloogiasse jne. 2024. aasta riigieelarves ja riigieelarve strateegias selliseid lahendusi pole.

Reformierakond teeb taas kõike vastupidi, tagudes vastu rindu ja reklaamides ennast kõige targemana maailmas. Meenub aasta 2009 ja masu. Väga sarnane muster ja kahjuks ka sama tulemus. Aastaid vinduv majandus, töötuse kasv, inimeste reaalsissetuleku vähenemine hinnatõusude ja maksude tõstmise läbi ning lahkumine tööle Soome või mujale.

Peaminister Kaja Kallasel on viimane aeg majanduskasvu heaks tööle hakata. Kui ise hakkama ei saa, võib julgelt küsida nõu ettevõtjatelt, majandusteadlastelt ja ekspertidelt. Lahenduste leidmiseks poleks patt kaasata ka opositsioonierakondi. Ja kui sellega hakkama ei saa, siis tuleks tunnistada oma saamatust ja võimult lahkuda.