Haridusministeeriumil ega sotsiaalministeeriumil ei ole ülevaadet, kui palju on selliseid koole ja lasteaedu, kes mõnel päeval nädalas taimset menüüd pakuvad, sest ükski ametkond selle kohta infot ei kogu.

Küll aga nähtub taimse teisipäeva kodulehelt, et algatusega, mille taga on loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad, on liitunud 179 kooli ja lasteaeda. Samas ei ole teada, kui paljudes liitunud asutustest on taimsel teisipäeval valikus ainult taimetoit ja kui paljud pakuvad seda ühe alternatiivina.

Üks koole, kus regulaarselt taimetoitu pakutakse, on Rakvere reaalkool, mille direktor Martti Marksoo rääkis ERR-ile, et neil on selline hange, kus sööja saab iga päev valida, kas süüa praadi või suppi koos magustoiduga.

"Meil on nii, et nädala jooksul on ühel päeval taimetoidupraad ja ühel päeval taimetoidusupp, aga need ei ole samal päeval, nii et lihasööjad ei pea ühel päeval nädalas poodi minema. Meil on igal päeval vähemalt nelja-viit sorti toorsalatit, nii et taimetoitlased saavad ka neil päevadel, kui on mõlemas variandis liha sees, ilusti söönuks," kirjeldas ta.

Koolijuhi sõnul sõltub laste suhtumine taimetoitu konkreetsest toidust: näiteks mõne risoto puhul pole lapsed algul arugi saanud, et see liha ei sisalda.

"Laste toitumisharjumused on nii seinast seina ning ka veganeid ja taimetoitlasi on laste hulgas järjest rohkem. Tähtis on, et nad saavad ka koolisööklas iga päev kõhu täis süüa ega pea karbiga toitu kaasa vedama," lausus Marksoo.

Ta lisas, et menüü, kus on esindatud nii liha- kui ka taimetoidud, ei anna kellelegi põhjust mossitada, kuid koolipäeva menüüle esitatud nõuetest tingitult peab pakutav toit olema väga tervislik ning palju on lapsi, kes eelistavad selle söömise asemel minna üle tee poodi saia ostma.

Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Kadi Reintam ütles, et taimetoidupäevad ei ole ega saa ka tulevikus kohustuslikuks, kuid see ei tähenda, et neid päevi ei võiks teha või taimset valikut lisaks pakkuda.

"Õpilastele võib samal koolipäeval pakkuda eri koolilõunavariante, mille seast nad ise teevad valiku. Taimse toidu pakkumine ja köögiviljade osakaalu suurendamine on igati teretulnud," sõnas Reintam.

Koolide ja lasteaedade toitlustamise aluseks on sotsiaalministri kehtestatud tervisekaitsenõuded, mille kohaselt tuleb lasteasutuse toitlustajal katta laste valguvajadusest kolmandik loomsete valkudega, kuid selleks ei tohi olla üksnes piim ja piimavalgud.

Taimse toidu päevad ei lähe nende nõuetega vastuollu – Reintami sõnul on menüüs üldjuhul olemas muna või piimatooted ja seetõttu on tagatud, et lapsed saavad ka loomset päritolu valke.

TAI: liha ei pea sööma iga päev, lihatooteid tuleks vältida

Tervise Arengu Instituudi (TAI) toitumise ja liikumise ekspert Tagli Pitsi märkis, et kasvava organismi, aga tegelikult kõikide inimeste puhul soovitatakse võimalikult mitmekesist toidulauda, et välistada mõne toitaine defitsiiti, kuid see ei tähenda, et iga päev peaks sööma otseselt liha.

"Teada on, et punast liha – siga, veis, lammas, uluk – võiks tervise seisukohast süüa nädalas maksimaalselt 350 grammi, lihatooteid peaks üldse vältima. Võttes arvesse ka keskkonnaaspekti ning toidulaua mitmekesisust, võiks näiteks 2000 kilokalori päevase energiavajaduse puhul süüa nädalas umbes 100 grammi punast liha ning 300-400 grammi linnuliha," tõi ta välja.

Nädalas vähemalt korra, kuid parem kui kahel-kolmel korral võiks toidulaual olla ka kala.

"Sellised kogused liha-kala ning lisaks piisavalt piimatooteid annavad piisavalt neid vitamiine-mineraalaineid ja teisi toitaineid, mille peamisteks allikateks need toidud on," selgitas Pitsi.

Sellest lähtuvalt ei ole üks taimetoidupäev nädalas tema hinnangul sugugi halb mõte ning kuna nii lapsed kui ka täiskasvanud tarbivad liiga vähe köögivilju, on taimetoidupäev Pitsi sõnul hea võimalus lastele maitsvaid taimetoite tutvustada ja panustada planeeti toetavamate toitumisharjumuste kujunemisse.

Samas peab TAI oluliseks, et suurendataks tavaliste köögiviljade, sealhulgas kaunviljade kogust, mitte ei hakataks lastele pakkuma kalleid lihaasendustooteid.

Sotsiaalministeerium on ette valmistamas määrust, millega pannakse paika, et sea-, veise- või lambaliha sisaldavates menüüdes peab liha pakutav kogus kokku jääma tervisest lähtuvate soovituslike koguste vahele. Näiteks peaks lasteaias pakkuma kümne lasteaiapäeva jooksul punast liha 150–250 grammi, koolilõunal jääks sama aja jooksul kogus 100–200 grammi vahele. Lasteaia suurem lihakogus tuleneb sellest, et seal on toidukordi päevas rohkem. 

"Näeme, et linnuliha tuleks lasteaias pakkuda vähemalt kaks korda nädalas ning koolis vähemalt kord nädalas," lisas Reintam.

Ta lisas, et erinevalt lihast on kalakogusel ainult miinimumnõue, sest kala on hea polüküllastumata rasvhapete ja D3-vitamiini allikas, ka leidub selles teisi organismile tähtsaid vitamiine ja mineraalaineid.

"Määruse mustandis näeme, et värskest, külmutatud või jahutatud kalast valmistatud roogi peaks pakkuma vähemalt üks kord nädalas. Pakutav kalakogus kokku kümne kooli-, lasteaiapäeva jooksul peab olema minimaalselt 120 grammi koolis ning 100 grammi lasteaias," ütles sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik.

Tagli Pitsi tõi välja, et Eesti toidusoovituste järgi soovitatakse süüa toite kõigist viiest põhitoidugrupist, milleks on teraviljatooted ja kartul, puu- ja köögiviljad ning marjad, piim ja piimatooted, muna-kala-liha, lisatavad toidurasvad, pähklid-seemned, õliviljad.

"Kui välistada täielikult mõni toidugrupp, peab inimene olema väga teadlik, milliste toitude söömisega saada kätte toitained, mida muidu saaks sealt grupist," rõhutas Pitsi. "Suure tõenäosusega on sel juhul vajalik juurde võtta ka teatud toidulisandeid."