Toidupoodide külastajad on harjunud, et mõnes kaupluses kõlab valjuhäälditest eri tooteid ostma kutsuv reklaam ja paljudel kaupadel on toote nimi välja toodud mitmes keeles, kuid viimastel aastatel on sellise info esitamist vene keeles järjest vähemaks jäänud.

Lidli kommunikatsioonijuht Katrin Seppel ütles ERR-ile, et nende poodides on kogu informatsiooni esitatud eesti keeles kohe avamisest saadik. Kuna Lidli poed on kõik sarnase ülesehitusega, siis leiab klient, kes on varem nende poodides käinud, kuid kohalikku keelt ei räägi, tema sõnul vajalikud tooted üles.

"Vajadusel aitavad soovitu üles leida meie poetöötajad. Klientide poolt tagasisidet asjade sellise korralduse kohta pole tulnud," sõnas Seppel.

Rimi turundusjuht Marta Vihtre märkis, et venekeelse kommunikatsiooni vähendamine on nende jaoks olnud pigem loomulik asjade käik, mis ei tulene Ukraina sõjast.

"Näiteks Rimi kliendilehed ilmuvad ainult eestikeelsetena juba aastast 2019. Kui rääkida konkreetselt kaupluse keskkonnast, siis kakskeelseid infosilte on väga vähe ja leiab vaid nendes piirkondades, kus vene keelt emakeelena kõnelevate klientide hulk on suurem," ütles ta.

Maxima Eesti müügi- ja turundusosakonna juht Jaanika Terasmaa rääkis, et Maxima lõpetas venekeelse turunduskommunikatsiooni oma Eesti poodides pärast Ukraina sõja puhkemist.

"Meie poesisesed suunaviidad on ka kõik eesti keeles. Mõned kakskeelsed infokandjad, mis on pärit varasemast ajast, vahetatakse järk-järgult poodide uuendamiste käigus välja. Hetkel kasutame vene keelt veel meie kliendilehes tootenimede juures. Seal on tootenimed kahes keeles, kuid eestikeelne tekst on alati suurema ja rasvasema tekstiga ning esikohal," kirjeldas ta.

Terasmaa lisas, et mõnikord juhtub, et mõni toode, mida on kampaaniate käigus reklaamitud, ei jõua õigeks ajaks poodi ja sellisel juhul on Maxima teinud vabanduskirja nii eesti kui ka vene keeles. Ka Maxima siseraadiod on venekeelsetes piirkondades kakskeelsed. 

"Me oleme võtnud eesmärgi kasutada ja rääkida eesti keelt. Maximas panustatakse väga palju keeleoskuse arendamisse. Õpet saavad hiljuti Eestisse saabunud ukrainlastest töötajad, keda on meil üle kümne protsendi, ja ka need, kes on elanud Eestis kaua, kuid pole keelt ära õppinud. Meie töötajad teavad, et ilma eesti keeleta pikas perspektiivis Eestis tööd ei leia ja sestap ollakse keeleõppest huvitatud," rääkis poeketi esindaja.

Ida-Virumaalt tuleb pahaseid kirju

Terasmaa sõnul on eesti keele kasutamine Maxima teadlik valik, kuid töö teeb see mõnikord raskemaks: näiteks Ida-Virumaalt laekub vahel pahaseid kirju klientidelt, kes kurdavad, et ei saa kampaaniate sõnumitest ja sisust hästi aru.

"Lihtsam ja tõhusam oleks teha seal kommunikatsiooni kahes keeles, kuid oleme võtnud suuna, et seda me ei tee," rõhutas ta. 

Terasmaa tõi välja, et pärast sõja puhkemist oli Maxima üks esimesi Eesti jaekette, kes otsustas Vene ja Valgevene päritolu tooted oma sortimendist eemaldada ning tegi seda mõne päeva jooksul.

Ka Coop Eesti Keskühistu lõpetas kaupade hankimise Venemaalt ja Valgevenest kohe pärast sõja algust ning Coopi kommunikatsioonijuhi Martin Miido sõnul vähenes selle sammu tõttu kohe ka pakenditel oleva venekeelse info hulk.

"Kauplustes sees kasutame ainult eestikeelseid silte juba aastaid, vaid kassade juures on abistavad materjalid mitmes keeles ning reklaamlehtedes tõlgime vene keelde ainult elementaarse tooteinfo, et tagada vene suhtluskeelega klientidele, sealhulgas Ukrainast pärit sõjapõgenikele võimalus saada ostuotsuseks vajalik info," rääkis ta.

Miido sõnul on Coop täheldanud, et vajadus tõlkida toote- ja turunduslikku infot vene keelde on aasta-aastalt vähenenud ning nad ei välista, et tulevikus saavad nad venekeelsetest tõlgetest loobuda.

Jürg Samel Selveri turundusosakonnast ütles, et nende siseraadio eetris venekeelset reklaami ei ole ja kahes keeles kõlavad ainult häireteated.

"Sildid kaupluses on üldiselt eestikeelsed, Astri ja Jõhvi Selverites on kaubakategooriad siltidel välja toodud ka vene keeles," lisas ta.

Paljudele omamärgitoodetele venekeelset teavet enam ei lisata

Samel ütles, et Selveri omabränditoodete pakenditel on toote nimi ainult eesti keeles, aga mõnedel pakenditel on koostisainete loetelu ka vene või inglise keeles.

Ta märkis, et see, kui pakenditel ja kauplusekeskkonnas ei kasutata vene keelt, pole seotud Ukraina sõjaga, vaid asjaoluga, et mõlema keele jaoks ei ole vajadust.

"Selverit külastav klient saab kenasti eesti keelega hakkama," tõdes ta.

Coop loobus samuti juba mõne aja eest uutele omamärgitoodetele venekeelse info lisamisest ning samasuguse otsuse on teinud ka Rimi.

"On jäänud veel tooted, mille pakendidisain vajab uuendamist, kuid uutel pakenditel tõlkeid enam ei leia. See ei ole otseselt mõjutatud Ukraina sõjast, vaid pigem praktilisest vajadusest. Rimi omamärgitooted on müügil Eesti, Läti ja Leedu turul ning peame loetavalt mahutama pakendile kolm keelt," selgitas Rimi turundusjuht Marta Vihtre.