Saksamaa plaanis varem lõpetada söest elektri tootmise 2038. aastaks. Praegune valitsus tahab kivisöe energiaallikana kaotada järk-järgult juba 2030. aastaks. Lindner kahtleb selle plaani mõttekuses ja see heidab varju ka Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemile (ETS). 

Lindneri sõnul ei muuda see kuupäev kliima jaoks midagi, kuna heitkogused võivad Saksamaal väheneda aga Euroopa reeglite järgi võivad need siis näiteks Poolas kasvada.

"Seni, kuni pole selge, et energia on kättesaadav ja taskukohane, peaksime loobuma unistustest loobuda 2030. aastaks järk-järgult kivisöest," märkis Lindner. 

Lindner vihjas, et EL-i ambitsioonikas kliimaprojekt (ETS) on läbikukkunud. Selle skeemi kohaselt ei vähenda ühe või mitme söejaama sulgemine automaatselt käibel olevate saastekvootide arvu, kui valitsus ei palu Brüsselil neid õigel ajal tühistada. 

Saksamaa võttis kasutusele keeruka bürokraatiat täis süsteemi, mis nõuab kahe sõltumatu eksperdi hinnangut, et määrata kindlaks, kui palju saastekvoote tuleb tühistada. Tegemist on aega nõudva protsessiga. See on viinud selleni, et teised EL-i riigid on saanud oma heitkoguseid suurendada. 

Lindneri hoiak aga ei leidnud paraku veel Saksamaal palju toetajaid. Mõned vaatlejad leidsid, et tegemist on riigisisese poliitikaga ja FDP juht Lindner üritas nii hoopis rünnata roheliste parteid. Roheliste ambitsioonikas kliimapoliitika on paljudele valijatele vastukarva. 

Saksa liberaalse Vaba Demokraatliku Erakonna (FDP) toetus on langenud valimiskünnise piirile. FDP on juba kord välja jäänud Bundestagist 2013. aastal, kuid naasis parlamenti nelja aasta pärast parlamenti.