Õpetajate palgaläbirääkimised lükkusid edasi
Neljapäeval toimuma pidanud Eesti Haridustöötajatele Liidu, haridusministeeriumi, riikliku lepitaja ja kohalike omavalitsuste läbirääkimised õpetajate palgaküsimuses lükkusid edasi. Ministeeriumi väitel ei jõudnud kohalikud omavalitsused neljapäevaks esindajaid valida, omavalitsuste sõnul on see väide aga eksitav.
Ministeeriumi asekantsler Liina Põld ütles, et seadusest tulenevalt on munitsipaal-, riigi- ja erakoolide pidajad ehk kohalikud omavalitsused kohustatud osalema õpetaja töötasu alammäära läbirääkimistel ehk koolipidajal on vastutus õpetaja töötasu kokkuleppimisel ja hilisemal rakendamisel.
"Ministeerium saatis 24. oktoobril kohalikele omavalitsustele kirja, kus palub neil saata oma volitatud esindaja läbirääkimistele. Kuna volitus nõuab valdavalt volikogu otsust, siis peavad omavalitsused esitama oma volitatud esindajad 8. novembril. Läbirääkimised jätkuvad kohe pärast volituste saabumist 10. novembril," sõnas Põld.
Eesti Linnade ja Valdade Liit leiab aga, et omavalitsused on pandud ebaõiglasesse olukorda. Liit teatas, et haridus-ja teadusminister Kristina Kallas on saatnud 24. oktoobril omavalitsustele kirja, kus ütleb, et linnade ja valdade seisukohti oodatakse 8. novembriks.
"Omavalitsused oma seisukohti veel esitanud ei ole. Tegemist on pahatahtliku ja alusetu süüdistusega, sest ministri kiri on kõigile avalikult kättesaadav." kommenteeris Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektor Jan Trei ministeeriumi põhjendust.
Trei sõnul ootavad omavalitsused valitsuselt ja haridusministrilt selgust, kuidas on võimalik sisulisi läbirääkimisi pidada, kui õpetajate töötasu kasvuks raha ette nähtud riigieelarve strateegias järgmiseks neljaks aastaks ei ole.
"Olukorras, kus valitsus ei suuda koalitsioonilepingus kokku lepitud lubadusi täita ja riigieelarvesse õpetajate töötasu kasvuks lisaraha planeerida, puudub kohalikel omavalitsustel riigi poolne finantsgarantii, et õpetajatele suuremat töötasu maksta," lisas Trei.
Eesti Haridustöötajate Liit ei ole nõus liiga väikse palgatõusulubadusega järgmisel aastal ja on pöördunud riikliku lepitaja poole, et arutada võimalikke lahendusi, millest üheks on ka üldstreik.
Haridustöötajad on nõus streigi ära jätma, kui õpetajate alampalk tõuseb järgmisel aastal kaheksa protsenti või ka vähem, kui lepitakse lisaks kokku konkreetne palgatõus järgmisteks aastateks. Läbirääkimised riikliku lepitajaga on haridustöötajatel, haridusministril ja kohalikel omavalitsustel pooleli. Haridustöötajate streik saaks toimuda kõige varem novembri eelviimasel nädalal.
Toimetaja: Mari Peegel