Eesti Haridustöötajate Liidu (EHL) esimehe ja streigijuhi Reemo Voltri sõnul on palgaläbirääkimised seni olnud pigem ühepoolsed, sest valitsuse sisulist kaasamõtlemist pole näha olnud.

"Näiteid, kus õpetajate puuduse tõttu on olemasolevad õpetajad sunnitud töötama isegi kuni topeltkoormusega, on esitatud otsekui tõendit, et õpetajate palk polegi madal. See on teadlikult eksitav ja sügavalt ebaeetiline. See on umbes sama, kui öelda, et kellel ei jagu raha, et perele süüa osta, võib ju päevale lisaks ka öösiti töötama hakata," ütles Voltri.

Haridustöötajate esindaja selgitas, et õpetajad on pakkunud valitsusele välja erinevaid viise, kuidas valimistel rahvale antud ning koalitsioonilepingus kokkulepitud lubadused täidetud saaksid.

"Saame väga hästi aru riigieelarve seisust, aga küsimus on prioriteetides. Soovime valitsuselt pikka plaani ja oleme teinud ettepanekuid, kuidas teha kokkulepe õpetajate palkade kohta aastateks 2024–2027," sõnas Voltri.

Streik toimub koolides kella 9–10 ning lasteaedades kella 8–9 hommikul. Õpilaste heaolu ja turvalisuse huvides on kõigil haridusasutustel soovituslik alustada sel päeval tööd vastavalt hiljem, pärast hoiatusstreigi lõppu.

"Streigiga saavad lisaks ametiühingu liikmetele seaduse kaitse all liituda kõik põhi-, kutse- ja keskkoolide ning lasteaedade õpetajad üle Eesti. See on see moment, kus Hiiumaast Põlvamaani seisame õlg õla kõrval. Me ei streigi kellegi vastu, vaid kõigi eest, kellel läheb korda hariduse jätkusuutlikkus Eestis," selgitas Voltri.

Voltri nentis, et kindlasti tekitab õpetajate hoiatusstreik mitmesajale tuhandele inimesele ebamugavust ning sunnib päevaplaane ümber tegema.

"Mõneti on see aga eelvaade tulevikku, sest kui valitsus lubab õpetajate palgakriisil jätkuda, siis on tõrked haridussüsteemi töös õpetajate puuduse tõttu varsti igapäevased," ütles ta.

Eesti Haridustöötajate Liit (EHL) on Eesti suurim õpetajate ning teiste haridusala töötajate esindusorganisatsioon ja ametiühing. EHL esindab õpetajaid töötasu puudutavatel läbirääkimistel valitsusega.