Prügi on Eestis ahju aetud viimased kümme aastat ja kaks aastat tagasi jõudis pea pool olmejäätmetest Iru soojuselektrijaama põletisse. Nüüd tahab riik prügipõletamist otsustavalt piirata.

Selleks on prügireformi kavandis välja käidud kaks ettepanekut. Üks on eraldi põletusmaks, teine on Iru soojuselektrijaama ühendamine heitkogustega kauplemise süsteemi.

"Üks ettepanek, mis puudutab jäätmete põletusmaksu, just tegeleb sellega, et jäätmeid vähem põletatakse. See ettepanek, mis puudutab heitkogustega kauplemise süsteemi, seal on efekt kahetine – see ühest küljest aitab vähendada seda, et me jäätmeid rohkem ei põletaks, ja teisalt vähendaks ka elektri- ja soojatootmisest tulenevaid heitmeid," selgitas kliimaministeeriumi rohereformi asekantsler Kristi Klaas.

Klaasi sõnul Iru koostootmisjaam ja sellised ettevõtted juhul, kui nende tootmisvõimsus on üle 20 megavati, peavadki kuuluma heitkogustega kauplemise süsteemi.

"Direktiivi kohaselt on antud erand, et jäätmete põletamisega tegelevad tehased ei peaks sinna kuuluma, küll aga see erand, me teame, kaob. Ja kui nüüd vaadata elektrijaama põhilist funktsiooni, mis keskkonnaloa järgi on koospõletus ehk peamine eesmärk on energia tootmine, siis õigem oleks heitkogustega kauplemise süsteem," rääkis Klaas.

"Ma täna valikuid siin ei teeks, kuid ma näen tegelikku probleemi ikka seal, kus need jäätmed tekivad. Maksustamine ei aita kaasa tekkimise lahendamisele ja jäätmete sorteerimisele kas kodus või ettevõtmises," ütles Enefit Greeni juhatuse liige Innar Kaasik.

Tema sõnul peaks Euroopa Liit aastaks 2025 vastu võtma jäätmeenergiajaamu puudutava direktiivi ning Eesti ei peaks siin ajast ette ruttama.

Kui praegu maksab Iru elektrijaam prügi põletamise eest keskkonnatasu 260 000 eurot, siis heitmekoguste süsteemiga liitumine kasvatab ettevõtte kulutusi 10,3 miljoni euroni.

"Meil on kodusoojuse hind kaheksa eurot megavatt-tund ja juhul, kui tekib mingi täiendav riiklik maksustamine, siis kindlasti ta võib avaldada mõju kodusoojuse hinnatõusule," ütles Kaasik.

Kliimaministeeriumi arvutuste kohaselt võiks Tallinnas ja Maardus toasooja kallinemine jääda 20 ja 30 euro vahele aastas. Kas ministeeriumi arvutused on ka õiged, pole Kaasiku sõnul praegu võimalik öelda.

Aastas põletatakse Iru ahjudes 210 000 tonni olmejäätmeid.