Praegu vastutab kinnistu ja sõidutee vahele jääva kõnnitee lumest puhastamise eest kinnistu omanik. Kui Isamaa on teinud ettepaneku vabastada omanikud sellest kohustusest ja panna see kohustus linna peale, siis Sveti sõnul läheks see maksma 27-30 miljonit eurot aastas.

"Me räägime maksumaksjate rahast. Ka minul ei oleks midagi selle vastu kui leitaks need täiendavad 27-30 miljonit. Aga ei Isamaa ega keegi teine ole suutnud öelda, kust seda võtta. Maksudega koormatakse Eesti rahvast juba piisavalt ning hakata täiendavalt lumemaksu kehtestama, pole mõistlik, kuigi näiteks soomlastel see Helsingis kinnisvaramaksu näol sisuliselt on olemas. Mina arvan, et lihtsam oleks lubada kohalikel omavalitsustel teha korraldatud lumevedu, mis oleks odavam, kvaliteetsem ja keskkonnasäästlikum," rääkis Svet esmaspäeval "Terevisioonis".

Abilinnapea selgitaks, et kui veel neli aastat tagasi oleks kõnniteede lumest puhastamine läinud linnale maksma 20 miljonit, siis eelmisel aastal juba 27 miljonit ja eeloleval talvel ilmselt veelgi enam.

"Selleks, et probleem lahendada, on vaja riigikogul teha üks väike liigutus – anda linnale võimalus korraldada tsentraliseeritud või asumipõhist lumekoristust. Kus lähenemine oleks sama nagu prügiga. Piirkonnale leitakse üks tsentraalne firma ja kõik ühistud ja ka linn sõlmivad sellega lepingu."

Selline süsteem võimaldaks Sveti sõnul lumekoristust kõnniteedelt teha kvaliteetsemalt ja keskkonnasäästlikumalt.

"Praegu on probleem ju selles, et kui igaüks hooldab oma juppi ning kutsutakse välja traktor, siis sõidab see mööda linna tõstetud sahaga, et need 50 meetrit puhastada. Ta ju kulutab kütust. Kolmandaks on oluline ka see, et see oleks odavam. Kui üks tellib terve tänava, siis on see alati parem teenus kui igaüks tellib mingit tänava juppi."

Et sellist süsteemi teha, on Sveti sõnul vaja lisada seadusesse vaid üks lause. Abilinnapea sõnul on Tallinna linnavalitsus seda korduvalt riigi esindajatele ka välja käinud, kuid siiani tulemusteta.