Holland saab esimest korda üle 13 aasta uue peaministri

Alates 2010. aastat nelja koalitsioonivalitsust juhtinud Mark Rutte lahkub poliitikast ning riigis toimuvad 22. novembril erakorralised parlamendivalimised. Pole veel selge, kes saab Rutte mantlipärijaks.
Rutte koalitsioonivalitsus lagunes suvel migrantide voolu ohjeldamise meetmete tõttu. Ta lubas jääda valitsusjuhi kohusetäitjaks kuni uute valimisteni, mis toimuvad 22. novembril.
2023. aasta valimistel võistleb valimisvõidu pärast kolm erakonda. Need on paremtsentristlik Vabaduse ja Demokraatia Rahvapartei (VVD), Tööpartei (PvdA) ja roheliste GroenLinksi liit (GL/PvdA), ning uus partei Uus Ühiskondlik Leping (NSC).
VVD on Rutte kodupartei, seda juhib ametist lahkuv justiitsminister Dilan Yesilgöz-Zegerius. Ta tahab vähendada sisserännet riiki ning soovib saada riigi esimeseks naispeaministriks.

NSC-d juhib Pieter Omtzigt, endine kristlik-demokraatlik parlamendisaadik. Ta pole veel kinnitanud, et hakkab riigi peaministriks, kui tema erakond võidab valimised. NSC on ainult kolm kuud vana partei.
Omtzigt väidab, et toob uue poliitika. Tema eesmärk on vähendada sisserännet, reformida maksusüsteemi. Omtzigt ütles, et võib teha koostööd kahe teise suurparteiga, kuid mitte parempopulistidega.

Vasakpoolset GL/PvdA liitu juhib Frans Timmermans. Ta oli varem Euroopa Komisjoni asepresident. Timmermans oli varem ka Hollandi välisminister. Euroopa Komisjoniga liitus ta 2014. aastal. 2023. aasta alguses teatas Timmermans, et naaseb Hollandi poliitikasse.
NSC toetus on praegu umbes 19 protsenti, VVD toetus on 18 protsenti ja GL/PvdA toetus on 16 protsenti. Geert Wildersi kodupartei PVV toetus on umbes 13 protsenti.
Tõenäoliselt ei võida ükski neist parteidest üle 20 protsendi häältest. Koalitsiooniläbirääkimised võivad seetõttu kesta mitu kuud, vahendas The Guardian.
Hollandi parlamendis on 150 saadikut. Valitsuse moodustamiseks on vaja 76 kohta. Hollandit on seetõttu juba üle sajandi juhtinud koalitsioonivalitsused.
Parlamendivalimised toimuvad iga nelja aasta järel. Või varem, kui valitsus kukub kokku. Lisaks valitakse veel 75 senati liiget. Uute õigusaktide vastuvõtmiseks peab valitsus suutma tagada ülemkoja enamuse toetuse.
Viimaste aastakümnete jooksul on parem- ja vasaktsentristlike parteide mõjuvõim Hollandis vähenenud. Sarnast arengut on näha ka teistes Euroopa riikides. Paljud parteid ületavad riigis valimiskünnise, praeguses Hollandi parlamendis on 20 erakonda.
Järgmise võimuliiduga võivad seetõttu ühineda mitmed väiksemad erakonnad. Nende hulgas on Kristlikud Demokraadid ( CDA), liberaalne, progressiivne D66 ja Kristlik Liit (CU). Riigis teeb ilma veel põllumeeste huvide eest seisev erakond BBB.
2020. aastal loodud BBB oli vahepeal riigi kõige populaarsem erakond. Praegu on partei toetus umbes kuus protsenti. Tegemist on aga senati suurima erakonnaga.
Toimetaja: Karl Kivil