Diplomaat: Taipei esinduse nimi on Hiinale väga oluline

Välisministeerium
Välisministeerium Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Eestile on tähtis Hiinaga hästi läbi saada. Samas pole eraldi eesmärk arusaamatuste vältimine, rääkis välisministeeriumi Aasia, Vaikse ookeani piirkonna, Lähis-Ida ja Aafrika osakonna peadirektor Kristi Karelsohn. Ta märkis, et alati ei ole Taipei esinduse avamine riikide suhteid Hiinaga kahjustanud.

Paar aastat tagasi pandi Leedus ühele uksele silt "Taiwani esindus". Ehkki leedukad ise mõistsid enda väitel, et sildile kirjutati "taiwanlaste esindus", pole Hiina neile tänaseni andeks andnud. Meie valitsus lubas avada Taipei esinduse. Aga mis seal lõpuks vahet on?

Tõsi see on, et Taipei ehk siis Taiwani pealinna esindusi on paljudes riikides, sealhulgas 19 või 20 Euroopa Liidu riigis ja muide ka Moskvas. Need esindused Taipei nime all ei ole Hiina poolt tavaliselt tekitanud sellist valulist reaktsiooni.

Aga Leedu puhul öeldigi selgelt välja, et suureks probleemiks oli just esinduse nimi "Taiwani esindus". Kuna keegi neist riikidest ei tunnusta Taiwanit eraldi riigina, siis me ei saa seda käsitleda kui riigi esindust.

Nad on avatud mittediplomaatilise esindusena kaubandussuhete edendamiseks, kultuurisuhete edendamiseks ja sellise pealinna esindusena on ta hiinlastele olnud palju lihtsam aktsepteerida.

Ametlikult nagu Tallinna esindus Brüsselis?

No näiteks võiks võrrelda. Me oleme ka omakeskis arutanud, et sama analoogia põhjal võiksime käsitleda näiteks Saksa liidumaade esindusi teistes riikides või Belgia regioonide Valloonia ja Flandria esindusi teistes riikides.

Välisluureametis usutakse, et Leedu karm karistamine ei olnud tingitud nimekujust, vaid sellest, et esindus üldse avati. Kelle eest me end nende sõnastuste taha peidame? Kõik saavad ju aru. Hiina, Taiwan ja ka me ise saame aru, et tegemist on Taiwani mitteametliku esindusega, kus Taiwan ajab oma riigi asju, mitte ei lahenda pealinna kommunaalprobleeme.

Me oleme aru saanud, et see nimetus on siiski Hiina jaoks väga oluline. Me oleme juba 1990-ndate alguses Hiinaga kirjutanud alla ühiskommünikeele, kus me lubame kinni pidada ühe Hiina poliitikast ja sama on teinud ka teised riigid, kus need esindused on

Teiste riikide puhul on kogemus näidanud, et sellise nime all esinduse avamine on olnud Hiina poolt mõistetav, kui mingi samm, mida tehakse ühe Hiina poliitika raames. Samas Taiwani nime all esinduse loomine ilmselgelt ei oleks seda, kuna ta nime poolest oleks justkui teise riigi esindus.

See on see kogemus, millele meie praegu põhineme. Ja me loodame ja eeldame, et juhul kui see esindus Eestis ükskord avataks, oleks Hiina suhtumine samasugune.

Välisministeerium on koostanud "Välispoliitika ja arengukoostöö programmi 2023-2026." Seal seisab: "Eesti välispoliitika eesmärgiks on maandada Hiinaga seotud määramatust ja riske, säilitades samaaegselt võimalused avatud dialoogiks ning vastastikku kasulikuks, poliitiliselt ja ideoloogiliselt neutraalseks valdkondlikuks koostööks." Aidake seda tõlkida. Kas Eestile on tähtis Hiinaga hästi läbi saada?

Kindlasti on Eestile tähtis Hiinaga läbi saada. Aga meie välispoliitika programmdokumentides oleme me hakanud rõhutama ka järjest rohkem seda, et me peame tähelepanu pöörama ka sellele, et me ei oleks liigselt sõltuvad näiteks Hiina toorainetest või kriitiliselt sõltuvad mingitest väärtusahelatest. Seesama tendents on ka teistes Euroopa Liidu riikides.

Aga kui me tahame Hiinaga hästi läbi saada, siis kuidas sellesse strateegilisse raamistikku asetub otsus lubada Taipei esinduse avamist Tallinnas? Sest ühestki programmidokumendist ma näiteks Eesti ja Taiwani poliitikast sõnagi ei lugenud.

Tõsi on, et meil Taiwaniga suhete arendamiseks sellist eraldi programmi või strateegiat ei ole. Meil ei ole tegelikult ka Hiinaga suhtlemiseks eraldi strateegiadokumenti vaid Hiina käib läbi erinevatest dokumentidest.

Eelmisel aastal valmis välisministeeriumi tellimusel nelja ülikooli teadlaste koostöös Eesti ja Aasia tulevikusuhete raport. See samuti soovitas otsida näiteks majandussuhete, kliima ja kultuuri valdkonnas tihedamat suhtlust samameelsete, meile arusaadavamate ja lähedasemate väärtustega Aasia riikidega. Samamoodi soovitasid teadlased pöörata tähelepanu kriitilisele sõltuvusele Hiinast.

Kas ma saan õigesti aru, et kuna me niikuinii tahame sõltuvust Hiinast vähendada ja vältida, siis me saame endale ka lubada seda, et Hiinaga pisut halvemini läbi saame? Sest kahtlemata me saame nendega pisut halvemini läbi pärast seda, kui me lubame siin Taipei esinduse avada.

See on huvitav vaatenurk sellele teemale. Jah, tõepoolest võib öelda, et meie välispoliitika eesmärk hetkel ei ole tingimata vältida igasuguseid arusaamatusi või erinevaid arusaamu või isegi probleemkohti suhetes Hiinaga.

Võib-olla sellist otsest eesmärki tõesti eraldi sõnastanud ei ole, kuna me näeme, et tervikuna, Euroopa Liit, aga ka USA peab Hiinat järjest rohkem oma geopoliitiliseks rivaaliks ja konkurendiks. Pigem otsime võimalusi sellest sõltuvusest vabaneda ja oma sõltumatut välispoliitikat ajada. See ei tähenda loomulikult, et me otsime Hiinaga vastasseisu.

Aga me saame seda vastasseisu sisse võtta.

Alati oleneb, kui suurt vastasseisu kellelegiga me saame sisse võtta. Ma päris nii ei ütleks, et me tahaksime vastasseisu Hiinaga. Neid esindusi on paljudes teistes riikides ja osa neist on juba ajalooliselt olemas olnud. Aga neid on loodud ka 1990-ndatel aastatel ja hiljemgi. Näiteks Moskvas loodi see 1990-ndatel aastatel ja me ei ole näinud, et esinduse loomine oleks tekitanud väga suurt reaktsiooni või olulist suhete halvendamist Hiinaga.

Kas ma saan õigesti aru, et seal on ka ajastuse vahe? 1990-ndatel oli Hiina veel arengumaa, mis proovis läänega igal juhul sidemeid tugevdada. Täna on Hiina kordades tugevam, tema läbirääkimiste positsioon on oluliselt tugevam ja ta saab endale lubada palju valulisemat reaktsiooni.

Seda on tõdenud päris paljud riigid, et see võib nii olla. Aga hetkel siiski, mida me oleme kuulnud ka Hiina enda poolt, põhjustas selle väga valulise reaktsiooni Leedus esinduse avamisele Taiwani nime kasutamine. See ei ole võib-olla päris võrreldav sündmus, aga tasub välja tuua, et vaid paar aastat tagasi avati Taipei esinduse kontor Prantsusmaal Provence' is, mis oli küll Pariisi kontori haru, aga sellegipoolest täiesti uus kontor. Ja me vähemalt ei tea, et sellele oleks järgnenud väga tõsine reaktsioon Hiinalt.

Riigikogu aseesimees Toomas Kivimägi kohtus esmaspäeval Hiina suursaadikuga, kelle selge sõnum oli Kivimägi teatel, et Taipei esinduse avamine võib tähendada suursaadiku lahkumist Eestist. See poleks veel nii valuline samm, kui Leedu puhul, mis ei saanud ühel hetkel midagi Hiina eksportida. Kas me tegime riskimaatriksi ära, et mis meie otsusele järgnenud võib?

Leedu puhul tõsi, tekkisid väga suured probleemid ettevõtetel ja vastastikku kutsutigi tagasi suursaadikud. Sisuliselt Leedu saatkond ei ole sellest ajast alates Hiinas töötada saanudki. Need on peamised sammud, mis tookord astuti. Loomulikult me oleme nendest riskidest teadlikud.

Kui kaugele meie riskimaatriks ulatus?

Me saame põhineda ainult kogemusele, mida me oleme teiste riikide puhul näinud. Ega me sealt kaugemale väga ennustada ei oska.

Kas te suursaadiku lahkumist pidasite tõenäoliseks?

Ma ei oska öelda, kui tõenäoliseks seda võib pidada. Aga jah, selliseid samme astutakse küll, kui tahetakse näidata oma soovi suhteid enam mitte nii konstruktiivselt ja positiivselt arendada.

Kui kahe riigi suhetes kriisi haldamise faas läbi saab, mismoodi algab ülesehitamise faas? Või hetkel me veel sellel skaalal ette ei mõtle?

Jah, hetkel me ei ole küll sealmaal. Me ikkagi kavatseme praegugi jätkata suhtlemist Hiinaga ja selgitamist, mis see otsus oli. Tegelikkuses ei ole seda esindust ju veel avatud. See ei ole isegi hetkel konkreetselt päevakorras. See oli põhimõtteline valitsuse hoiak, et kui avaldus tuleb Taipeilt, siis sellele vastatakse positiivselt.

Pidev jätkuv suhtlemine, taustade selgitamine, Hiina murede kuulamine on see võti, mida me püüame kasutada, et need suhted ei halvenekski nii kaugele.

Kas välisministeerium on Hiina saatkonnalt mingi ametliku teate saanud?

Me oleme Hiina saatkonnaga sellel teemal suhelnud. Ja meie saatkond Pekingis on suhelnud ka sealse välisministeeriumiga. Nad loomulikult märkasid seda valitsuse teadet ja ei ole ju mingi saladused, et Taiwan on Hiina jaoks üks tundlikumaid küsimusi. Loomulikult nad on meile märku andnud, et nad näevad selles mitte väga sõbralikku sammu Hiina suhtes. Aga jätkame suhtlemist sellel teemal.


Oli see märguanne sama valuline kui see, mis anti Toomas Kivimägi kõrvaltoolil?

Päris otseselt ei ole meid küll ähvardatud mingite vastusammudega. Me oleme ka omalt poolt selgitanud, mis tingimustel täpselt see esindus saaks avatud. Et see ei oleks diplomaatiline esindus, see oleks Taipei nime all, see arendaks eelkõige majandus- ja kultuurisuhted.

Avage natuke neid arutelusid, mis valitsuse otsusele eelnesid. Kas meie välisministeerium pidas enne seda Taiwaniga mingeid läbirääkimisi ja leppis kokku mingeid tingimusi, kuidas esindus tööle hakkab? Kas me Hiinaga suhtlesime enne?

Ei, me ei ole Taiwaniga sellest rääkinud. Valitsus lihtsalt tegi otsuse, et kui selline taotlus peaks Taipeilt tulema, siis valitsus selle rahuldab. Kui nemad esitavad ükskord taotluse, siis algavad läbirääkimised või siis me esitame omad tingimused, mis tingimustel seda esindust avada saab.

Mis selle esinduse õiguslik staatus on? Mittetulundusühingu saavad nad ju luua täiest mitteformaalselt ilma kelleltki küsimata. Kuidas Taipei esinduse loomine käib?

Need arutelud ja analüüsid konkreetse juriidilise lahenduse üle meil alles käivad. Seda teemat ei ole nii konkreetselt meil laual olnud. Ja meil ei ole ka pretsedenti. Mõnes riigis on näiteks regioonide või liidumaade esindusi avatud, Eestis ei ole ka neid.

Mida see tähendab Eesti ja Taiwani suhetele, ehk mida ühes niisuguses esinduses üldse tehakse?

Iga selline esindus aitab kaasa suhete arendamisele. Antud juhul tõesti piiratud ulatuses ja teatud valdkondades. Taipeil on näiteks esindus Riias, mis on seni töötanud ka Eesti suunal. Ja nende vahendusel on loodud kontakte meie õppeasutuste vahel, teadlaste ja õppurite vahel. On kultuuriprogramme ja ettevõtjate kontakte vahendatud. Olemasolu kohapeal võimaldab seda tööd efektiivsemalt teha.

Kui Taiwan saadab esindusse oma ametnikud, siis mis tasemel me nendega suhelda võime?

Tõsi on, et valitsuse liikmed ei tohi suhelda, sest meil ei ole ametlikke poliitilise suhteid Taiwaniga. Aga riigikogu liikmetele ei saa valitsus ette kirjutada. Nemad valivad ise, kas nad suhtlevad. Ametnikel on ka teatud tasemeni lubatud suhelda.
Ma seda nii ei täpsustakski praegu, et mis tasemeni. Aga jah, ametnikud võivad oma valdkondade piires suhelda. Ja eks see väga palju puudutab ka teisi ministeeriume. Näiteks kultuuriministeerium ja haridusministeerium võiksid olla sobivad kontaktid Taiwani esindajatele, kui nad Eestis koostööd arendavad.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: