Programm kiideti heaks 72 poolt- ja 29 vastuhäälega, neli seimiliiget jäi erapooletuks. Kokku on Leedu parlamendis 141 liiget.

Programmi tutvustades ütles Sinkevičius, et tema valitsuse eesmärk on ehitada sotsiaalselt õiglast ja majanduslikult tugevat Leedut, tõsta leibkondade sissetulekuid, tugevdada sotsiaalkaitset, vähendada eakate vaesust, parandada tervishoiuteenuste kättesaadavust ning edendada regionaalarengut.

Enne hääletust seadis opositsioon kahtluse alla valitsuse legitiimsuse ja teatas kavatsusest pöörduda programmi heakskiitmise korral konstitutsioonikohtusse.

Vastased ja mõned õiguseksperdid märkisid, et valitsusprogramm registreeriti 3. juulil ehk neli päeva enne, kui president Gitanas Nausėda 7. juulil valitsuse ametisse nimetamise määrusele alla kirjutas. Nende sõnul tekitas see ebakindlust küsimuses, kes dokumendi koostas ja kas ametisse nimetatud ministrid selle eest ka vastutuse võtavad.

Sotsiaaldemokraatliku partei parlamendifraktsiooni juht Orinta Leiputė lükkas mured tagasi, öeldes, et juriidiliselt oluline kuupäev on 7. juuli, mil president kinnitas valitsuskabineti ja programm esitati ametlikult parlamendile.

Heakskiidetud programmis on peamiste väljakutsetena välja toodud Venemaa agressioon, kliimakriis, tehisaru (AI) ettearvamatu areng, demograafiline langus ning elukalliduse tõus.

Kaitsevaldkonnas lubab valitsus rahastust, mis vastab täielikult sõjalistele vajadustele ja järgib ekspertide nõuandeid. Erilist tähelepanu pööratakse õhutõrjele, droonitõrjesüsteemidele ning Balti kaitseliini arendamisele.

Leedu on sel aastal kaitsekulutuste osakaalult NATO riikide seas suurim panustaja. Hinnanguliselt kulutab riik kaitsele 5,33 protsenti oma sisemajanduse koguproduktist (SKP).

Sinkevičiuse valitsuse programm näeb ette, et kaitsekulutused hoitakse üle viie protsendi SKP-st. Samuti lubatakse teha tööd selle nimel, et Ameerika Ühendriikide sõjaväelased jääksid Leetu püsivalt, pidades nende kohalolekut oluliseks heidutusmeetmeks Venemaa vastu, ning jätkata Ukraina toetamist.

"Oleks ekslik arvata, et Venemaa sõjaline oht väheneb lihtsalt seetõttu, et ta kannab praegu suuri kaotusi," ütles Sinkevičius teisipäeval parlamendis, viidates Moskva jätkuvale sõjale Ukraina vastu.

Leedu uue valitsuse välispoliitiliste eesmärkide hulka kuuluvad jätkuv toetus Ukrainale ning püüdlused normaliseerida diplomaatilisi suhteid Hiinaga. Opositsioon kritiseeris nende sõnul toimunud retoorika muutust Aleksandr Lukašenko juhitava Valgevene režiimi suunas, väljendades muret selle üle, et programmist on eemaldatud lubadus säilitada Valgevene rahvusvaheline isolatsioon.

Majandus- ja sotsiaalvaldkonnas lubab valitsus kiiremat sissetulekute kasvu, tasuta koolitoitu kõigile algkooliõpilastele, suuremaid peretoetusi, avaliku sektori palgasüsteemi ülevaatamist, kõrgemat progresseeruvat maksustamist suurema sissetulekuga inimestele ning diislikütuse aktsiisitõusude ajutist peatamist.

Pärast heakskiidu saamist annavad Sinkevičiuse valitsuskabineti liikmed ametivande ja astuvad ametlikult ametisse.

See on kolmas valitsus, mis on moodustatud pärast 2024. aasta parlamendivalimisi. Eelmise valitsuse moodustas sotsiaaldemokraat Inga Ruginiene eelmise aasta septembris, kuid tänavu mais valiti Leedu Sotsiaaldemokraatliku Partei esimeheks Sinkevičius, kes teatas ka kavatsusest ise valitsust juhtima asuda

Uude koalitsiooni kuuluvad sotsiaaldemokraadid, demokraadid ning Talurahva ja Roheliste Liit, kellel oleks 141-kohalises seimis 75 kohta.

Ruginene juhitava valitsuse moodustasid sotsiaaldemokraadid, parempopulistlik Nemunase Koidik ning Leedu Talurahva ja Roheliste Liit.

Sinkevičius: Taiwani esinduse avamine oli "liiga julge samm"

Sinkevičius ütles teisipäeval seimi ees esinedes, et 2021. aastal tehtud otsus lubada Taiwanil avada Vilniuses de facto saatkond oli võib-olla liiga julge samm, andes mõista, et soovib taastada suhted Hiina Rahvavabriigiga.

Hiina alandas 2021. aasta lõpus diplomaatilised suhted Leeduga pärast seda, kui 2,9 miljoni elanikuga Leedu lubas Taiwanil (ametliku nimega Hiina Vabariik - toim.) avada oma territooriumil Taiwani esinduse (Taiwanese Representative Office). Otsus mõjutas negatiivselt ka Leedu kaubandussuhteid Hiinaga.

Sinkevičiuse valitsusprogramm, mille Leedu parlament teisipäeval heaks kiitis ja mis võimaldas tal peaministriks saada, seab eesmärgiks "normaliseerida" suhted Hiinaga, taastades diplomaatilised suhted suursaadikute tasemel.

Peking peab demokraatlikult juhitud Taiwani enda territooriumi osaks ega tunnusta selle õigust rajada selliseid esindusi riikidesse, millel on Hiinaga ametlikud diplomaatilised suhted.

Mitmes riigis, näiteks Austraalias, Suurbritannias ja Ameerika Ühendriikides, tegutsevad Taiwani esindused nime all Taipei esindus, mis väldib viidet Taiwani riiklusele ja suveräänsusele.

"Me tahame naasta varasema olukorra juurde. Meil olid Hiinaga pikaajalised suhted ning siis tulid need poliitilised otsused – julged, võib-olla isegi liiga julged, võib-olla liiga erinevad üldisest Euroopa taustast," ütles Sinkevičius parlamendis enne usaldushääletust, vastates küsimustele Taiwani esinduse kohta.

"Me tahame samasuguseid suhteid nagu ülejäänud Euroopal," lisas ta.

Pärast Taiwani esinduse avamist 2021. aastal avaldas Peking survet Hiinas tegutsevale rahvusvahelisele ettevõttele katkestada sidemed Leeduga ning sulges oma turu Leedu toodetele, sealhulgas veise- ja piimatoodetele. Selle tulemusel algatas Euroopa Liit Hiina vastu menetluse Maailma Kaubandusorganisatsioonis (WTO).

Lisaks võttis Euroopa Liit vastu niinimetatud majandusliku survestamise vastase instrumendi, mis võimaldab EL-il rakendada vastumeetmeid kolmandate riikide suhtes, kui need avaldavad liikmesriikidele majanduslikku survet eesmärgiga sundida neid oma poliitikat muutma.

Sinkevičius ütles ajakirjanikele, et tema hinnangul on võimalik suhted Hiinaga taastada ka ilma Taiwani esinduse staatust muutmata.

"Välisministeeriumil on olukorra lahendamiseks mitu võimalikku varianti," sõnas ta, täpsustamata, millised need võimalused on.

Veebruaris ütles Hiina välisministeeriumi pressiesindaja, et riikidevahelise suhtluse uks on endiselt avatud, kuid kutsus Leedut üles muutma oma soov parandada kahepoolseid suhteid konkreetseteks tegudeks ning "parandama kiiresti oma viga".