Riigikogu delegatsiooni Hiina-visiidi kuludest suure osa tasub Peking
Riigikogu Hiina sõprusrühma kuueliikmeline delegatsioon suundus kümnepäevasele visiidile Hiina Rahvavabariiki, mille kohapealsete kulude eest tasub Pekingi režiim.
Eesti-Hiina parlamendirühma esimees Toomas Kivimägi (Reformierakond), aseesimees Helmen Kütt (SDE) ning liikmed Andrei Korobeinik (Keskerakond), Anastassia Kovalenko-Kõlvart (Keskerakond), Lauri Laats (Keskerakond) ja Mart Maastik (Isamaa) on visiidil Hiinas, teatas riigikogu pressiteenistus eelmisel nädalal. Riigikogu saadikute visiit algas neljapäeval, 29. augustil ning kestab parlamendirühma juhtide jaoks 9. septembrini, aga mõned saadikud naasevad Eestisse ka varem.
"Visiit toimub Hiina suursaadiku Guo Xiaomei kutsel. Külaskäigu eesmärk on arutada Eesti ja Hiina vahelisi suhteid mitmes valdkonnas ning hoida kahe riigi vahel pragmaatilist dialoogi praeguses keerulises geopoliitilises olukorras," teatas riigikogu pressiteenistus esmaspäeval ERR-ile. "Visiidi programmis on kohtumised Pekingis, Zhangjiajies, Shenzhenis ja Hongkongis Hiina Rahvakongressi, Hiina välisministeeriumi ning kohalike omavalitsuste esindajatega. Samuti külastatakse Hiina ettevõtteid Pekingis ja Shenzhenis," lisati samas.
Küsimusele visiidi kulude kohta ja kes nende eest tasub, vastas riigikogu pressiteenistus: "Lähetuskulud selguvad peale lähetuse lõppemist. Hetkeseisuga tasub Hiina pool kohapealsed majutus- ja transpordikulud. Kulude osaline hüvitamine vastuvõtva riigi poolt on riigikogu liikmete lähetuste puhul tavapärane praktika."
Delegatsiooni juht Toomas Kivimägi ütles esmaspäeva õhtul saadetud kirjalikus kommentaaris, et parlamendi sõprusrühmade visiidid partnerriiki on riigikogus levinud tava.
"Initsiatiiv külastada Hiinat tuli Eesti-Hiina parlamendirühma liikmetelt. Kutsujaks Hiina suursaadik Eestis Guo Xiaomei. Kohapeatseks võõrustajaks on Hiina välissuhete instituut," täpsustas ta.
Kivimägi sõnul kohtub Eesti parlamendi delegatsioon Pekingis ka Euroopa Liidu delegatsiooni asejuhi Mattias Lentziga ja Eesti suursaadikuga Hiinas Hannes Hansoga, kes teeb kaasa ka olulise osa riigikogu liikmete programmist. "Järgnevatel päevadel on kümmekond kohtumist ja külastust Hiina mitme piirkonna esindajatega, samuti külastatakse paari ettevõtet," märkis Kivimägi.
Ta selgitas täpsemalt ka visiidi kulude aspekti: "Riigikogu liikmete kanda jäävad lennupiletid Hiina ja tagasi, samuti päevaraha (50 protsenti). Need kaetakse iga visiidil osaleva riigikogu liikme kuluhüvitiste arvelt. Muid kulusid (v.a. sidekulud) riigikogu kanda ei saa. Lõplikud kulud on teada lähetuse lõppedes. Võõrustaja kannab majutuse ja Hiina-sisese transpordi kulud."
Kivimägi tõi ka esile, et delegatsiooni liikmed soovisid olla tagasi Eestis päeva võrra varem, ent kallite lennupiletite tõttu varasemal lennul pikenes lahetus päeva võrra.
"Eestil on Hiinaga diplomaatilised sidemed. Sellest tulenevalt – aga ka pragmaatilistel kaalutlustel – on aktiivne suhtlemine Hiinaga jätkuvalt väga oluline. See on muuhulgas võimalus Eesti seisukohtade esitamiseks. Erilise tähelepanu all on mõistagi sõda Ukrainas, mida kavatsetakse markeerida igal kohtumisel. Näeme Hiinal sõja lõpetamisel oluliselt suuremat potentsiaali ja rolli kui seni," kirjutas Kivimägi visiidi poliitilise külje kohta.
Ta märkis, et delegatsiooni liikmed kohtusid visiidi eel nii Eesti välisministeeriumi esindajatega kui ka Eesti suursaadikuga Hiinas.
ERR saatis kirjalikud küsimused visiidile suundunud Kivimägile ja Kütile ning riigikogu pressiteenistusele juba neljapäeva ennelõunal, kuid ei saanud nendele vastus enne kui esmaspäeva pärastlõunal.
ERR soovis teada, kelle kutsel ja korraldusel visiit toimub ning mis on külaskäigu eesmärk. Samuti tundis ERR huvi, mis on visiidi programmis, millised kohtumised ja külastused on kavas, mis üritustel riigikogu liikmed osalevad. Riigikogu liikmed ei vastanud nelja päeva jooksul ka küsimustele visiidi kulude kohta – mis on visiidi eelarve ja kas mingi osa kuludest tasub ka kompartei juhitud Hiina Rahvavabariik.
Kivimägi ja Kütt jätsid esialgu vastamata ka küsimusele, miks on vajalik nii pikk külaskäik ebademokraatlikku riiki, mis kaudselt toetab Ukrainas agressioonisõda pidavat ja Eesti julgeolekut kõige enam ohustavat Venemaad.
Esmaspäeva pärastlõunal oli nii Kivimägi kui Küti telefon Eestist helistades levist väljas.
Toimetaja: Mait Ots