Pühapäeval Tallinnas Vabaduse väljakul Palestiina toetuseks korraldatud meeleavaldusel algatas politsei viie inimese suhtes väärteomenetluse, sest nad kasutasid kas verbaalselt või tekstina loosungit "From the river to the sea, Palestine will be free" (eesti keeles "Palestiina olgu vaba jõest mereni"). Politsei viis need inimesed menetlustoimingute alustamiseks jaoskonda.

Läänemets ütles ERR-ile politsei tegevust kommenteerides: "Politsei teeb otsuseid vastavalt riskipildile ja -hinnangule ja võtab arvesse nii seda meeleavaldust kui ka üldist konteksti."

"Politsei ei tegele meeleavaldustel kohapeal sisulise tõe väljaselgitamisega, vaid lähtub turvakaalutlustest ja avaliku korra tagamise loogikast, ja ta lähtub sellest, mida on meeleavalduse korraldaja ise öelnud. Konkreetse ürituse puhul suhtles politsei ka eelnevalt korraldajatega ning esitas palve teatavaid sõnumeid mitte kasutada, sest need võivad tänases kontekstis kedagi solvata ning tekitada verbaalseid konflikte, mis võivad edasi eskaleeruda füüsiliseks," rääkis minister.

Läänemets ütles, et politseil soovi sõnavabadust piirata polnud, ja seda politsei tema sõnul ka ei teinud.

"Ma tean, et on kritiseeritud, et kas see sõnum, mis oli neil plakatitel, et mis ta tähendus on, aga seda nii-öelda üksikult vaadata ei saagi, sest alati tuleb konteksti vaadata. Ma tooksin näite, et sõnade ja sümbolite tähendused muutuvad ajas, näiteks kui neli aastat tagasi keegi oleks käinud ringi särgiga, millel Z-täht peal, siis kõik oleks arvanud, et ta on "Zorro" filmi fänn, aga täna see ju niimoodi ei ole. Täpselt samamoodi on lausetega, mis tänases Iisraeli-Palestiina konflikti valguses on kasutusele võetud üleskutsena terroristliku Hamasi poolt. Teatud konfliktid annavad sõnadele teise konteksti ja avaliku korra tagamisest lähtuvalt politsei peab ka neid asju silmas pidama. See pole seotud sõnavabaduse piiramisega või sooviga seda teha," rääkis minister.

Läänemetsal pole teadmist, milline saab olema meeleavaldajate suhtes alustatud menetluse käik ja tulemus.

"Siseminister selliste küsimustega ei tegele, see on tavaline politsei tegevus. Reeglina politsei mingisuguseid karistusi sellise tegevuse eest ju ei määra, vaid pigem räägitakse ja seletatakse inimestele. Menetlused on mõnikord ka selle jaoks vajalikud, et selgitada lihtsalt taust välja," ütles ta.

"Lõpuks oli ju tähtis ka meeleavalduse korraldajale, et meeleavaldusel öeldakse rahumeelselt välja sõnum, et palestiinlastega on mure, et sinna tuleb tähelepanu juhtida, et tuleb lõpetada see konflikt, kus inimesed surma saavad. Ja kui nüüd tulevad provokatsioonid või mingisugused tegevused, mis võivad osutuda provokatiivseks, siis kogu see fookus sellel meeleavaldusel ja pärast ühiskondlikus debatis läheb hoopis teise kohta," rääkis Läänemets.

"Ja politsei ülesanne alati meeleavalduste puhul on ju kaitsta ja hoida seda põhiseaduslikku õigust, et inimesed saavad oma arvamuse välja öelda," lisas minister.

Läänemets märkis ka, et meeleavaldusel palusid politseinikud meeleavaldajatel kõnealused plakatid osaliselt kinni katta või need ära panna. "See kõik käis seal väga viisakalt ja juhiti ka tähelepanu, miks seda on vaja teha," sõnas minister.

Kui mõnel pool Lääne-Euroopas pole võimud viidates turvakaalutlustele Palestiina toetusmiitingute korraldamiseks luba andnud, siis Läänemets ei arva, et keelamist Eestis rakendama peaks.

"Ei, kindlasti mitte. Miks? Sõnum jätkuvalt on see, et meie peame kaitsma võimalust öelda oma arvamus välja ja me peame hoidma seda tasakaalu ühiskonnas, et oma arvamuse saaksid välja öelda inimesed, kes on Iisraeli pärast mures ja saaks välja öelda oma arvamuse inimesed, kes on palestiinlastega toimuva pärast mures," rääkis minister.

Ta lisas, et Eesti politsei arvestas otsuseid tehes ka välisriikide kogemusest Gaza tsiviilelanike toetuseks toimunud miitingutel. "Näiteks ka Prantsusmaal või teistes riikides tehakse neid jõupingutusi, et [meeleavaldus] ei läheks ühte ega teise poolde väga kõvasti konflikti ära, vaid oleks avalik debatt ja saaks pidada sisulist debatti. Ja sisuline debatt on ju asja taotlus kõigil meeleavaldajatel," sõnas Läänemets.

Justiitsministeeriumist öeldi ERR-ile, et seda, miks politsei tõlgendas pühapäevasel meeleavaldusel teatud loosungeid inimsusevastastena ja teatud loosungeid mitte, saab öelda ainult politsei, mitte ministeerium.

"Justiitsministeerium ei saa seaduse tasandil ette kirjutada kõiki võimalikke lauseid, sümboleid ja loosungeid, mis võivad mingis kontekstis osutuda seadusega vastuolus olevateks. Loosung, mis võib olla ühes kontekstis seadusega vastuolus, ei pruugi seda olla teises kontekstis. See tõlgendusruum on jäetud õiguskaitseasutustele, kes hindavad konkreetseid asjaolusid. Nende otsuseid on võimalik vaidlustada vastavalt seadusele," sõnas ministeeriumi avalike suhete juhataja Maria-Elisa Tuulik.

Delfi kirjutas, et meeleavalduselt politsei poolt minema viidud naise sõnul ei seletanud politsei talle, mida ta otseselt valesti tegi. Paar tundi kestnud kinnipidamise järel öeldi talle, et kiirmenetluse asemel menetletakse juhtumit pikemalt, et selgitada välja kõik asjaolud.

"Täiesti absurdne, ühtegi konkreetset asja mulle ette ei heidetud, lasti lihtsalt aina uuesti seda silti seletada," rääkis naine Delfile. Ta hoidis enda sõnul silti, millel ühel pool oli lause  "Genotsiidi nimetamine genotsiidiks ei ole kontroversiaalne" ja teisel pool "Jõest mereni".

Ka mujal läänemaailmas on fraas "Palestine will be free, from the river to the sea" vastuolulisi reaktsioone tekitanud. Samas pole ühtset arusaamist, mida selle fraasi all mõeldakse.