Tõugjas on Eestis ebaühtlaselt levinud, paljudes Eestimaa veekogudes pole neid juba ammu kohatud, selgitas kalateadlane Meelis Tambets "Aktuaalsele kaamerale. 

Tambets toimetas koos kolleeg Meelis Sepaga tõugjaid Pärnu jõe äärde ja lasi need seal vette.

Emajões, Peipsis ja Võrtsjärves neid on, aga Pärnu jões takistas pais nende kudema pääsemist ja liik hääbus. Nüüd, nagu seda tehti ka Emajões ja mujal, tuuakse tõugjas ka Pärnu jõkke tagasi. Kalakesed toodi Tartumaalt Haaslava kalakasvandusest. Aga nende emad-isad on pärit Põltsamaa ja Pedja jõe alamjooksult.    

"Möödunud kevadel püüdsime sugukalad kinni, kalamajandis need inkubeeriti, mari ja niisk pandi kokku, ja nendest koorusid pisikesed tõugjapojukesed, suvi otsa on nad kalamajandis kasvanud ja täna on see ilus päev neile, kus nad saavad endale uue kodu," rääkis Eesti loodushoiu keskuse kalateadlane Tambets.

Praegu kilusuurused kalapojad võivad kasvada ligi meeter pikaks ja ja kaaluda kuni kümme kilo.

"Kümneaastane tõugjas on juba selline nelja-viiekilone. Ja need päris kaheksa-üheksakilosed on kahekümne aasta kanti. Looduslikke vaenlasi on neil ka. Mida väiksemad nad on, seda rohkem on neil looduslikke vaenlasi. Pärnu on tuntud selle poolest, et siin kormoranid veel harvendavad kalastikku," selgitas kalateadlane.

Samas on tõugjas röövkala: "Selles mõttes, et väiksena süüakse teda ja kui ta saab suuremaks, siis ta püüab ise väikseid kalu," möönis Tambets.

Tõugjat väga heaks toidukalaks ei peeta, aga osa kalureid väidab vastupidi. Igal juhul ei tohi seda kala praegu Eestis püüda ja kui ta kogemata saagi hulka satub, tuleb ta vette tagasi lasta. Life kliimamuutustega kohanemise pilootprojekti raames vette lastud noorkalu veel ei märgistatud. Järgmisel aastal aga lastakse vette juba märgistatud kala ja siis hakkab nägema, kas neid ka kalurite saagi hulka satub.