Saksamaa põhiseaduses on sätestatud reegel, mille järgi tuleb riigieelarve koostamisel püüelda eelarvetasakaalu poole. Maksimaalselt on lubatud vastu võtta 0,35 protsendini sisemajanduse koguproduktist ulatuva puudujäägiga eelarve.

Reegli kehtivust peatati 2020. aastal seoses koroonapandeemiaga, toetudes põhiseaduses olevale sättele, mis lubab teha erakorralistel juhtudel erandeid.

Kuna koroonapandeemia aegne erand peab lõppema järgmisel aastal, otsustas ametis olev sotsiaaldemokraatidest, rohelistest ja liberaalidest koosnev Saksa valitsus suunata 60 miljardit eurot kasutama laenuvahendeid 212 miljardi eurosse kliima- ja energiainvesteeringute fondi, mis ei kajastu riigi kohustuste nimekirjas ja seega raamatupidamislikult ei mõjuta riigieelarve puudujääki.

Opositsioonilise Kristlik-Sotsiaalse Liidu (CSU) poliitikute sõnul on tegemist selgete reeglite rikkumisega, sest kõne all olevat 60 miljardi euro suurust laenu tohtis kasutada ainult koroonapandeemia mõjuda leevendamiseks. CSU sõnul ei rakendu põhiseaduses olev erand kliimateemalistele kulutustele.

Ühtlasi hakkab põhiseaduskohus arutama erandite kasutamist laiemalt. Võib juhtuda, et kohtunikud ostustavad, et igasugune kõrvalekalle võlapiirangust on põhiseadusvastane.

Majandusteadlane Friedrich Heinemann ütles Financial Timesile, et ei saa välistada, et kohus tunnistab koguni riigi 2021. aasta riigieelarvet põhiseadusvastaseks.

"See läheb otse koalitsioonivalitsuse sees olevate pingete keskmesse. Sotsiaaldemokraadid ja rohelised oleksid rahul võlapiirangu pehmendamisega, kuid [liberaalne] FDP on rohkem rahanduslikult konservatiivne, seega nende kompromiss oli kasutada erandit, kui piirang ajutiselt ei toiminud, lisakulutuste rahastamiseks," ütles Saksa panga Berenberg ökonomist Salomon Fiedler.

Sellisele leidlikule raamatupidamisele viltu vaatav kohtuotsus asetaks FDP juhist Saksa rahandusministri Christian Lindneri väga ebamugavusse olukorda, ning samuti õõnestaks see Saksamaa valitsuse püüdlusi roheenergia arenduste toetamiseks.

Berliinis tegutseva avaliku halduse ja poliitökonoomia professori Mark Hallerbergi sõnul pakuks Saksa valitsuse kahjuks langetatud kohtuotsus lõbu teistele Euroopa Liidu riigijuhtidele.