Võrklaev sotsidest: riigirahandusest ei saada aru või ei taheta aru saada
Rahandusminister Mart Võrklaev (RE) ärritus sotsiaaldemokraatide juhi Lauri Läänemetsa nõudmiste peale tõsta õpetajate, päästjate ja politseinike palka ning küsis, kas sotsid ei saa riigirahandusest aru või ei taha sellest aru saada. Võrklaeva sõnul on maksuküüru kaotamise ärajätmine tegelikult maksutõus ja Eesti rahvas ei suuda vastu võtta rohkem maksutõuse.
Siseminister ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Lauri Läänemets ütles saates "Otse uudistemajast", et läheb neljapäeval valitsusse selge eesmärgiga saavutada kokkulepe õpetajate ja päästjate palgatõusuks. Sealjuures teeb ta ettepaneku jätta ära Reformierakonna põhiline valimislubadus – maksuküüru kaotamine ehk maksuvaba tulu määra kõigile tõstmine. See maksab 400 miljonit eurot ehk sama palju, kui valitsus kirjutas 2025. aasta maksutuludesse ilma konkreetse maksuliigita.
"Ma lugesin isegi seda intervjuud. Tegelikult tekib küsimus, et kas ei saada aru riigi rahanduse olukorrast või ei taheta aru saada ja inimestele maalitakse pilt, mis väga tugevalt läheb nende rahakoti pihta," kommenteeris Võrklaev ERR-ile.
"Riigi rahanduse olukorras tõsta õpetajate palka tähendab seda, et seda raha meil ei ole, selle me peame võtma laenurahaga, selle eest maksma intressi ja selle ulatuses siis makse tõstma. Kui me liidame sinna veel päästjate ja politseinike palgatõusu, siis ma julgen kiirhinnangul arvata, et see on kuskil 400 miljonit nelja aasta peale kui mitte rohkem. Võib-olla isegi pool miljardit," rääkis rahandusminister.
See tähendab Võrklaeva sõnul omakorda seda, et riik peaks tõstma veel tulumaksu kaks protsenti ja käibemaksu kaks protsenti. "Aga mina rahandusministrina ja vaadates Eesti ühiskonna vastuvõtuvõimet täna nii eraisikute kui ka ettevõtjate näol, siis mina ei näe, et meil oleks sellisteks maksutõusudeks ruumi," lausus Võrklaev.
"Seda enam tekitab see intervjuu küsimusi, kus ühe käega sotsiaaldemokraatide juht ütleb, et meil on vaja püsikulusid sadades miljonites peale võtta ja teise käega maksutõuse ei tohi teha. Ma ei tea, kas see on teadmatus või see on teadlik kõverpeegli loomine inimestele. Aga iga täiendav kulu, mis me täna peale võtame, tähendab Eesti inimestele maksutõuse," sõnas ta.
Sotsiaaldemokraatide juht Lauri Läänemets ütles ka, et rahandusminister peaks kas järgmisel või ülejärgmisel nädalal esitama oma ettepanekud, mis puudutavad sisustamata 400 miljoni suurust tulurida riigi eelarvestrateegias.
"See 400 miljonit riigi eelarvestrateegias 2025. aastal oli puhtalt mõeldud täiendava maksutõusuga ja kokkulepe oli, et esmaste ideedega, mis on valikud või kust see kokku võiks tulla, tulen ma välja siis, kui meil mootorsõidukimaksu
eelnõu on riigikogule üle antud," ütles selle kohta Võrklaev.
Võrklaev ütles, et lisamaksutõusude asemel plaanib ta pakkuda välja hoopis avaliku sektori lisakärpekava.
"Mina valmistan ette seda plaani, et need maksud, mis me oleme kokku leppinud
ja täna ettevalmistamisel on, me teeme ära, aga püsikulusid rohkem peale ei võta. Pingutame püksirihma ja tegeleme ikkagi tuleviku ehitamisega ja investeeringutega," lisas minister.
Rahandusministri sõnul tuleks palgatõusu raha leida valdkonna seest
Rahandusminister ütles "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et õpetajate palga saab tõsta valdkonna seest kokkuhoidu leides.
"On kaks varianti, kas otsime palgaraha kokkuhoidudega ja valdkonna seest või me tõstame makse. Maksutõusu limiit minu hinnangul on täis, siis me peamegi vaatama seda raha valdkonna seest," rääkis Võrklaev.
"Mina olen päris kindel, et haridusvaldkonna seest läbi reformide, läbi koolivõrgu reformi, erinevate tegevuste on võimalik leida märkimisväärne summa õpetajate palgatõusuks. See on olnud ka ettepanek haridusministrile, et märtsi lõpp-aprilli algus, kui vaatame 2024. aasta sügisesse, et 2025. aasta eelarvet kokku leppida, oleks kevad see, kus võiks see reformiplaan ja sealt ka haridusministri ettepanekud tulla, kui palju on võimalik valdkonna seest raha tuua. Loomulikult oleme koalitsioonis valmis sellele kaasa mõtlema ja kaasa aitama," lisas ta.
Võrklaeva hinnangul tuleb neljapäeval valitsuses sel teemal tuline arutelu. "Ma loodan, et lepime kokku plaanis, kuidas edasi läheme," lisas ta.
"Maksuküüru kaotamise ärajätmine on maksutõus"
Maksuküüru kaotamise ärajätmine Võrklaeva sõnul lahendus ei ole.
"Maksuküüru tagasitoomine kahjuks seda õnne õuele ei too. Seda näitab järgmise aasta eelarve, kus maksuküür on meil olemas ja raha meil ikka ei ole. Maksuküüru tagasitoomine tegelikult on maksutõus, sellepärast et maksuküüru kaotamisega me alandame tööjõumakse, ja õpetaja, kes saab keskmist palka 2000 eurot, päästjad, politseinikud jäävad sinnakanti, saavad 100 eurot 2025. aastast netopalgana rohkem kätte," rääkis Võrklaev.
"Selline populistlik kübaratrikk, mida proovitakse praegu justkui väita, et toome maksuküüru tagasi, siis saame riigieelarvesse raha ja selle eest tõstame palka, aga kuna maksuküür tegelikult tõstab maksukoormust, siis me võtame teise käega selle raha uuesti nendelt inimestelt ära... See ei ole aus. See küll kõlab hästi, aga reaalselt maksuküüru tagasitoomine tõstab tööjõumakse ja tõstab eeskätt maksukoormust õpetajatel, päästjatel, politseinikel," lisas Võrklaev.
"Iga täiendav kulu, mis me teeme, tähendab Eesti inimestele reaalselt maksutõuse. Aga Reformierakonna rahandusministrina ma arvan, et Eesti inimeste ja Eesti ettevõtete vastuvõtuvõime järgnevate maksutõusude osas ja sellisel määral, mida justkui koalitsioonipartnerid täna oma kuludega ette panevad, ei ole lihtsalt tehtav ega võimalik. Me peame aru andma, et seda ei saa teha," lausus Võrklaev.
Küsimusele, kas kompromissikoht õpetajate palkade tõusu küsimuses on olemas, vastas Võrklaev järgmiselt.
"Järgmise aasta riigieelarves õpetajate palk tõuseb 4,3 protsenti. 2025. aastal õpetajate palk tõuseb just selle maksuküüru kaotamisega, õpetajad saavad 100 eurot kuus netopalgana raha juurde ehk õpetajate palk tõuseb. Õpetajate palgatõus on kindlasti vajalik. Nüüd, kui on soov veel teha täiendavaid õpetajate palgatõuse, siis kui me ei taha võtta seda maksumaksjate taskust, siis me peame võtma selle olemasolevate vahendite arvelt ja siin on loomulikult kompromiss, mida ma olen korduvalt Kristina Kallasele pakkunud, et kui märtsikuus hakkame ette valmistama 2025. aasta eelarvet, et siis vaadata üle, milliseid reforme on vaja haridusministeeriumis teha ja sealt leida katteallikad õpetajate palgatõusuks. Ise olen veendunud, et sealt on võimalik leida läbi reformide arvestatavad summad õpetajate palgatõusuks," rääkis Võrklaev.
Võrklaeva sõnul on valitsus tugev
Mart Võrklaev tõdes, et valitsuses erimeelsusi on, kuid koalitsioon on tugev.
"Meil on tegelikult tugev valitsus kevadel loodud, kokkulepitud. Me oleme teinud päris palju raskeid Eesti jaoks vajalikke otsuseid. /.../ Usun, et erimeelsusi valitsuses ikka on, aga leiame ka siin lahenduse, sest tegelikult on see päris hea ja toimiv valitsus," sõnas ta.
Toimetaja: Aleksander Krjukov, Merili Nael