Omavalitsused: 12. detsembril me palgakõnelustel osalemise üle ei otsusta
Linnade ja valdade liidu tegevdirektori Veikko Luhalaidi sõnul ei otsusta omavalitsused ka 12. detsembril õpetajate palgakõnelustel osalemist. 79 omavalitsuse seas on tema sõnul väga erinevaid arvamusi ning iga omavalitsus peab töötülis kaasalöömist eraldi otsustama.
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ütles, et kollektiivlepingu läbirääkimised õpetajatega saavad ametlikult alata pärast 12. detsembrit, kui linnade ja valdade liidu volikogu on arutanud liidule volituste andmist. Mida te 12. detsembril arutate?
12. detsembri päevakord on alles koostamisel. Kust on tulnud informatsioon ministeeriumile, et Eesti Linnade ja Valdade Liit arutab volituste andmise küsimust, on mulle arusaamatu. Seda punkti kindlasti arutlusel ei ole. Me arutame 12. detsembril töötüli ja selle võimalikke lahendusi.
Liidu volikogu ei saa anda liidule volitusi läbirääkimisteks. Seda saavad kõik omavalitsused autonoomselt läbi enda volikogude teha.
Kas mõni omavalitsus on andnud liidule volitused läbirääkimistel osalemiseks?
Volikogu otsuste näol veel ei ole. Aga on teatud arv omavalitsusi, kes on signaliseerinud, et nad on valmis volitused andma, kui on selgus, kuidas me edasi läheme.
Mida see teatud arv tähendab kontekstis, et meil on 79 omavalitsust?
Neid on praegu neli. Võimalik, et neid on ka rohkem. Aga see on praegu väga väike arv.
Kui liit 12. detsembril otsustab, et põhimõtteliselt võiks ta omavalitsusi töötüli lahendamisel esindada ja kui selleks soovi avaldanud omavalitsuste arv ei suurene, siis keda te esindate? Kas näiteks kümmet omavalitsust on mõtet esindama minna?
Kui me saame ka 78 omavalitsust kokku, siis ühega tuleb ikka eraldi läbi rääkida. Kui me saame neid kümme, siis tuleb eraldi 69 läbi rääkida.
Aga 12. detsembril me ei saa veel otsustada, kas me kedagi esindame või mitte. Sealt edasi peavad kohalikud volikogud seda menetlema. Ka need, kes soovivad, vajavad siis veel mõtlemisaega. See tuleb panna päevakorda, seda tuleb arutada komisjonides. Detsembris me ei saa niikuinii midagi otsustada.
Ja lõpuks see taandub igas omavalitsuses küsimusele, kas omavalitsus on või ei ole töötüli osapool.
Jah, täpselt. Arvamusi ja seisukohti on erinevaid. Seaduseparagrahvi tõlgendatakse erinevalt. Mõni võtab aluseks, et omavalitsus on kohustatud osapool olema, mõni võtab aluseks, et omavalitsusel on õigus osapool olla. Aga seal vahepeal on ka väga pikk nimekiri ettepanekuid, mis kõik tuleks ära teha enne, kui omavalitsus saab seda õigust realiseerida.
Kas omavalitsused siis soovivad, et praegune riigieelarvest tulev palgatoetus läheks otse omavalitsuste tulubaasi nii, et omavalitsus saaks ise otsustada õpetaja palga üle? Et siis ta oleks tööandja rollis?
Ei saa öelda üldiselt omavalitsuste soovi. Osad kindlasti soovivad, et ka edaspidi tegeleks ministeerium palgaga.
Aga see on küll üks põhimõtteline seisukoht, et kui omavalitsuse eelarves pole raha, mille üle me ise otsustame, siis ei saa ka läbi rääkida.
Kas te saate aru, miks teid üleüldse tahetakse seekord tõmmata töötüli lahendamisse, kui varem ei ole seda tehtud?
Päris nii ei saa öelda. Meid on kutsutud küll. Viimane streik oli 2012. aastal. Siis oli olukord analoogne. Paraku on nii palju aega mööda läinud, aga õigusselgus ei ole edasi liikunud.
Vahepealsetel aastatel oleme me alati kuulajana laua taga olnud, aga me oleme alati ka teavitanud, et meil ei ole volitusi omavalitsustele kohustusi võtta. Me ei ole allkirja kokkuleppele pandud.
Aga on täiesti arusaadav, miks me oleme sinna kaasatud. Olukord on pinev, terav ja streigiohtlik. Ja seetõttu loomulikult püüavad osapooled seda enda õue pealt ära saada. Et kes on siis süüdlane.
Kuidas omavalitsuste roll 2012. aastal lahendati?
Täpselt nii nagu praegugi. Siis olid Eesti Maaomavalitsuste Liit ja Eesti Linnade Liit. Nemad osapoolena rolli ei võtnud ja olid lihtsalt kuulajad-vaatlejad. Ka toona oli kõik väga pingeline. Samad küsimused olid õhus, et miks ei tehta, miks ei saa edasi, miks te ei osale, kas seadus nõuab või seadus annab õiguse – kõik need teemad olid toona ka õhus.
Lõppes see toona nii, et kompromissini jõuti, riik leidis puuduolevad vahendid ja õpetajad teatud palgatõusu said.
See oli vist 2001. aastal, kui Eesti Linnade Liidu poolt kokkuleppele ka alla kirjutati. Ja sellest oli ka linnade liidu sees pärast palju klattimist. Oli suur hulk omavalitsusi, kes ei olnud sellega nõus, et linnade liit sinna alla kirjutas. Seetõttu on seda hästi jäika joont ka aetud, et ilma volitusteta alla kirjutada ei saa.
Kas te peate vähegi võimalikuks, et kollektiivlepingule tuleb seekord riigi, õpetajate ja erakoolide kõrvale ka neljanda osapoole ehk ühinenud omavalitsuste allkiri?
Sel korral olen küllalt skeptiline, vaadates neid arenematuseid alates eelmisest streigist. Tõenäoliselt seda volitust kõikide omavalitsuste käest meile ei tule.
Kui seda protsessi peale streiki ära ei unustata, vaid asutakse läbi rääkima mitte palgatüli kontekstis, vaid hariduse arengu kontekstis, siis me järgmiseks korraks võime teatud tulemuseni jõuda. Tõenäoliselt ei ole ka siis kõigi omavalitsuste esindajaks liit ja teatud ports omavalitsusi võib jääda ka väga pikas tulevikus eriarvamusele.
Toimetaja: Merili Nael