Erial esitas oktoobris Tallinna halduskohtusse kahjunõude summas 1 622 858 eurot. Kohus otsustas sel nädalal, et Eriali nõude menetlemiseks on alus ning prokuratuur ja politsei peavad sellele vastama 30 päeva jooksul.

Eriali teatel põhineb nende nõue PPA ja prokuratuuri novembris 2020 avaldatud pressiteatel, kus politsei ja prokuratuur esitasid ülevaate Erialiga seotud inimestele esitatud kahtlustusest.

Pressiteatel ei olnud Eriali hinnangul tegemist avalikkusele info edastamisega, sest Erial ja sellega seotud ettevõtete ning isikute suhtes kahtlustuste kirjeldamisega anti samal ajal riigiprokuratuuri ja politsei poolt tollel hetkel ilmselgelt alusetuid hinnanguid ja tekitati Eriali hoiustajate ja potentsiaalsete hoiustajate seas paanika ja usaldamatus. 

Erial märkis, et ei siis ega ka hiljem pole riigiprokuratuur ega politsei esitanud Erialile kui juriidilisele isikule kahtlustust ega süüdistust ning pressiteatega antud info tekitas niinimetatud pangajooksu, mis halvas täielikult Eriali majandustegevuse.

Erial alustas tegevust 2018. aastal ja kaasas 9–12-protsendist intressi lubades teise tegevusaasta lõpuks 17,2 miljonit eurot hoiuseid. Erial sattus raskustesse, kui selle asutajatele esitati kahtlustus mitmes kriminaalasjas ning 2020. aasta 4. detsembril peatas hoiu-laenuühistu väljamaksed.

2021. aasta mais esitas riigiprokuratuur seitsmele inimesele ja kahele ettevõttele süüdistuse omastamises ja investeerimiskelmuses, teiste seas said süüdistuse ka Eriali juhatusse kuulunud Daniela Dalberg-Dyageleva ja ühistu asutaja Ilya Dyagalev.

Saneerimiskava järgi oli Erialil kohustusi enam kui 16 miljoni euro eest. Esimesed saneerimiskavaga ette nähtud väljamaksed kõigile esimesse gruppi kuuluvatele osanikele tegi Erial 2022. aasta detsembris.

Riigikohus tegi hiljuti sarnases juhtumis otsuse prokuratuuri kasuks

Riigikohtu halduskolleegium jättis oktoobris rahuldamata Tartu endiste abilinnapeade Valvo Semilarski ja Artjom Suvorovi kassatsioonikaebused, millega nõuti prokuratuuri pressikonverentsil öeldu ümberlükkamist ja kahju hüvitamist. Riigikohtu hinnangul väljendus prokurör pressikonverentsil õigusvastaselt, kuid see ei tekitanud Tartu endistele abilinnapeadele täiendavaid üleelamisi.

Suvorov ja Semilarski olid Tartu abilinnapead ning mõlemad peeti 18. oktoobril 2017 kahtlustatavatena kinni kriminaalasjades, mis polnud omavahel seotud, kuid neid mõlemaid kahtlustati muu hulgas altkäemaksu võtmises.

Samal päeval toimunud pressikonverentsil teatas Lõuna ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör muu hulgas järgmist: "Tartu linn on Eesti üks mõjukamaid ja suuremaid omavalitsusi ja seetõttu ma leian, et on äärmiselt kahetsusväärne, et Tartu juhtimisega seotud kaks abilinnapead on piltlikult öeldes äraostetavad."

Suvorovi õigeksmõistev kohtuotsus jõustus 29. jaanuaril 2020. Semilarski suhtes lõpetas prokuratuur 19. juulil 2019 altkäemaksu võtmise osas kriminaalmenetluse selle aluse puudumise tõttu.