Oluline 17. novembril kell 20.32:

- Saksamaa andis Moldovale üle varem Ukrainale minema pidanud soomukid;

- Zelenski energiataristu pommitamisest: talv tuleb ränk;

- Ukraina kaitseväe pressiesindaja: Dnepri idakaldal käib lahing kehvale ilmale vaatamata;

- Zelenski arutas peakorteriga kaitseväe varustamist 2024. aastaks;

- Holland lubab järgmisel aastal Ukrainale kahe miljardi euro väärtuses täiendavat sõjaabi;

- Ukraina teatas edust Hersoni vasakkaldal;

- Briti luure hinnangul valmistub Venemaa lääne hävitajate jõudmiseks Ukraina relvastusse sellega, et täiustab oma õhutõrjet;

- Hersoni kuberner: venelaste pommirünnakus hukkus kuus inimest;

- Ukraina: Vene vägede rünnakud on jätnud rinde lähedal linnad elektrita;

- Venemaa ründas Ukrainat taas droonidega;

- Ukraina: Venemaa poolt okupeeritud Tokmakis toimusid plahvatused;

- Stoltenbergi sõnul on Ukraina abistamine kõigi liitlaste huvides.

Saksamaa andis Moldovale üle varem Ukrainale minema pidanud soomukid

Saksamaa andis Moldovale üle partii soomukeid Piranha IIIH, mida varem soovis saada Ukraina, kirjutas portaal Unian neljapäeval.

Moldova kaitseministeeriumi andmetel anti aasta jooksul mitmes järgus üle kokku 19 soomustransportööri. See juhtus riikidevahelise kahepoolse lepingu raames, mille eesmärk on tugevdada ja moderniseerida Moldova sõjaväge. Leping ise sõlmiti 2022. aasta oktoobris ning esimese partii soomukeid sai Chişinău kätte tänavu jaanuaris.

Väljaanne Defence Express märgib, et jutt on samadest soomukitest Piranha IIIH, mille Taani kavatses Ukrainale saata, kuid Šveits, kes neid soomukeid toodab, keelas tarnimise.

"Tõenäoliselt võivad need 19 soomukit lõpuks Ukrainasse jõuda, kuid 2022. aasta juunis pani Šveitsi valitsus veto Taani taotlusele need sõidukid Ukrainale saata," kirjutab väljaanne.

Kuidas täpselt need soomustransportöörid sakslaste kätte sattusid, ei ole teada.

Unian kirjutas varem, et Šveitsi valitsus keelas mullu juunis kahe tosina Šveitsis toodetud soomuki Piranha III tarnimise Taanist Ukrainasse.

Taani kohustus nende sõidukite ostmisel sõjatehnikat kolmandale osapoolele üle andma vaid Šveitsi loal. Ukraina puhul oli Šveits sunnitud taotluse tagasi lükkama erapooletuse tõttu, mis keelab riigil seadusega toetada sõjas olevaid riike sõjaliste ressurssidega.

Soomuk Piranha on tegelikult konstruktorsõiduk, millele saab kinnitada mitmesugust lahinguvarustust (kuulipildujast 105-mm-se kahurini), eri soomust, mootoreid ja jõuülekandeid ehk kõike, mida klient soovib. Seetõttu on Piranha sõidukid kasutusel enam kui 20 riigis üle maailma, sealhulgas litsentsitud versioonis, ning neid on toodetud kokku üle 11 000 ühiku.

Zelenski energiataristu pommitamisest: talv tuleb ränk

Venemaa valmistub Ukraina energiataristu pommitamiseks talvel, kuid tõenäoliselt ei tule rünnakud nii suured kui eelmisel aastal, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski usutluses välismeediale, sh ajalehele Le Monde, kirjutas portaal Unian reedel.

Presidendi hinnangul on Ukraina tänavu Venemaa rünnakuteks paremini valmis kui mullu, kuid sellele vaatamata tuleb talveaeg ukrainlastele raske, sest okupandid ei kasuta relvi vähem.

"Usun, et oleme talveks paremini valmistunud kui varem. Aga ma ei usu, et Venemaa kasutaks vähem relvi. Talv tuleb raske... Õhutõrje seisukohalt oleme paremas seisus kui eelmisel talvel," ütles Zelenski.

Venelased varuvad praegu rakette ja valmistuvad ulatuslikeks rünnakuteks Ukraina energiasüsteemi vastu.

"Arvan, et nad koguvad (rakette - Unian), kuid neil ei ole rakette palju rohkem kui varem. Muidu oleksid nad juba pommitama hakanud," märkis Zelenski.

Venemaa alustas juba Ukraina õhutõrje kompamist energiarajatiste ründamise võimalikkuse suhtes. Viimastel nädalatel on venelased eri tüüpi relvi kasutades rünnanud energiataristu rajatisi 60 korral.

Ukraina võimud hoiatasid, et venelased varuvad rakette, et rünnata riigi energiataristut sügisel ja talvel.

Ukraina kaitseministeeriumi luurepeavalitsus teatas novembri alguses, et venelased on suutnud koguda muu hulgas 290 modifitseeritud Iskanderi raketti ja 165 merel paiknevat Kalibri tiibraketti.

Ukraina kaitseväe pressiesindaja: Dnepri idakaldal käib lahing kehvale ilmale vaatamata

Ukraina Lõuna väejuhatuse pressiesindaja Natalja Humenjuk ütles reedel teleusutluses, et okupeeritud Hersoni oblastis Dnepri jõe vasakkaldal, kus Ukraina kaitsevägi viis läbi hulga edukaid operatsioone, jätkub lahing, kuid halva ilma tõttu on see keeruline.

"Töö jätkub, töö on võimas. Peate mõistma, et praeguste väga halbade ilmadega on see keeruline, sest see raskendab mitte ainult füüsilist edasiliikumist, vaid ka õhuluuret (äikesehoiatus). See, et vaenlasel puudub praegu võimalus kasutada nii võimsalt taktikalisi õhujõude,... nagu nad tegid enne praegust järku (kasutades päevas 70-80 juhitavat lennukipommi), siis nüüd kasutatakse seda aega, et tagada võimalikult usaldusväärselt meie ednemine," ütles ta.

Zelenski arutas peakorteriga kaitseväe varustamist 2024. aastaks

Ukraina president Volodõmõr Zelenski korraldas reedel kõrgeima ülemjuhataja peakorteri nõupidamise kaitseväe 2024. aastaks varustamise ja oma sõjalise toodangu mahu suurendamise küsimustes.

"Tähtis peakorteri nõupidamine kaitsejõudude varustamiseks järgmisel aastal. Kaitseminister Rustem Umerovi suur ettekanne meie sõdurite vajadustest tehnoloogia, rakettide, laskemoona, varustuse ja teenuste vallas – kõik vajalik Ukraina edasiseks okupatsioonist vabastamiseks," kirjutas president Telegramis.

Samuti arutati Zelenski sõnul nõupidamisel nii kodumaise kaitsetööstuse kui ka välismaiste tarnijatega sõlmitud lepingute elluviimise küsimusi järgmiseks aastaks ja oodatava rahvusvahelise tehnilise abi süstematiseerimise küsimusi.

Muu hulgas kuulas president ära strateegilise tööstuse ministri Oleksandr Kamõšini ettekande kaitsetööstusettevõtete tootmismahu suurendamise ning 2021. aastal vastu võetud Ukraina raketiprogrammi hetkeseisu ja väljavaadete kohta.

Koosolekul osalejad arutasid ka operatiivolukorda rindel Lõmani, Bahmuti, Avdijivka suunal ning Hersoni piirkonnas. "Ülemjuhataja Zalužnõi, komandöride Sõrskõi, Tarnavskõi, Moskalevi ja Sodoli ettekanded," kirjutas Zelenski.

Holland lubab järgmisel aastal Ukrainale kahe miljardi euro väärtuses täiendavat sõjaabi

Hollandi valitsus eraldas kaks miljardit eurot lisaks senistele lubadustele sõjaabi osutamiseks Ukrainale järgmisel aastal.

Hollandi kaitseminister Kajsa Ollongren ütles reedel, et tegemist on märgiga riigi tugevast toetusest Ukrainale võitluses Vene agressiooni vastu.

Järgmisel aastal plaanib Holland osutada Ukrainale ka 102 miljonit eurot humanitaarabi ja abi sõjast taastumiseks. Abipaketi suurus võib kasvada järgmise aasta jooksul, kui selleks tekib vajadus.

Ukraina teatas edust Hersoni vasakkaldal

Ukraina kaitseväelased viisid Hersoni suunal läbi hulga edukaid operatsioone ja suutsid kanda kinnitada Dnepri jõe vasakkaldal.

"Ukraina merejalaväelastel õnnestus tänu julgusele ja asjatundlikkusele koostöös teiste kaitseväe üksustega kinnitada kanda mitmel sillapeal. Ukraina merejalaväelased annavad tulelööke Hersoni oblasti pahemkaldal ja viivad läbi rünnakuid vaenlase hävitamiseks," teatas reedel Ukraina merejalavägi 

Ka Sõjauuringute Instituut (ISW) kirjutas oma viimases ülevaates, et viimase ööpäeva jooksul jätkasid Ukraina sõdurid tavapärasest suuremaid operatsioone Hersoni oblastis Dnepri jõe vasakkaldal ning tõenäoliselt liikusid Krõnki küla juures veelgi edasi.

Briti luure: Venemaa valmistub lääne hävitajate jõudmiseks Ukraina relvastusse

Venemaad paneb muretsema lääne hävitajate jõudmine Ukraina relvastusse ning seepärast on Moskva kiirendanud oma õhutõrje ümberkorraldamist, teatas Ühendkuningriigi sõjaväeluure. Kaitseks lääne hävitajate vastu integreerib Venemaa õhukaitse oma kaugluure ja eelhoiatuse radarlennukid A-50 kõige moodsamate õhutõrjesüsteemidega S-400.

Tõenäoliselt hakkas Venemaa just Ukraina agressiooni ajal esmakordselt kasutama lennukeid A-50, mis muidu on mõeldud oma hävitajate tegevuse koordineerimiseks õhus, oma õhutõrjesüsteemide jaoks sihtmärkide kindlaks tegemiseks, märkis Briti luure oma igapäevases lühiraportis.

Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine – 17 November 2023.

Find out more about Defence Intelligence's use of language: https://t.co/BtpR9In1CN

#StandWithUkraine pic.twitter.com/jwKWxO7xjl

— Ministry of Defence (@DefenceHQ) November 17, 2023

Võrreldes õhutõrjesüsteemi S-400 enda maa peal asuva radariga suudab A-50 käsutuses olev radar märgata tänu kõrgel lendamisele vaenlase hävitajaid juba märksa kaugemalt, selgitasid Briti luureanalüütikud. Tõenäoliselt on Venemaa kiirendanud nüüd A-50 ja S-400 integreerimist, kuna teda teeb murelikuks perspektiiv, et Ukraina saab peagi oma käsutusse lääne sõjalennukid.

On reaalselt võimalik, et Venemaa läheb suurele riskile ja paigutab lennuki A-50 rindele lähemale, et seda efektiivsemalt selle uues rollis kasutada.

Briti luure on varem teatanud, et pärast mitme kompleksi S-400 kaotamist Ukraina rünnakutes peab Venemaa oma strateegilise õhukaitse ümber korraldama, mis tähendab ka õhutõrje nõrgendamist mõnes riigi teises piirkonnas.

Ukraina: Vene vägede rünnakud on jätnud rinde lähedal linnad elektrita

Venemaa viimase aja rünnakud energiarajatistele on jätnud elektrita tuhanded inimesed rindejoone lähedal elavates Ukraina linnades ja külades, ütles Ukraina energiaministeerium reedel.

President Volodõmõr Zelenskõi ütles nädala algul ajakirjanikele, et Vene väed varuvad talve tulekul tõenäoliselt rakette süstemaatilisteks rünnakuteks Ukraina elektrivõrgule.

Energiaministeeriumi teatel on viimase aja rünnakutes kõige tõsisemalt kannatada saanud Harkivi ja Donetski oblast idarindel ja Herson lõunas.

"Hersoni linna pommitamise tagajärjel jäi üle 28 000 tarbija vooluta," ütles ministeerium, kuid ei täpsustanud voolukatkestuse aega.

"Viimase päeva jooksul on suurtükirünnakute tulemusena jäänud piirkonnas elektrita ligi 3000 tarbijat," lisati teates.

Donetskis, mille annekteerimisest Kreml eelmisel aastal teatas, on energiaministeeriumi teatel lahingute tõttu elektrita mitukümmend linna ja küla.

"Mürsurünnakus sai kannatada õhuliin ja Kostjantõnivka linn jäi vooluta. Kokku on oblastis elektrita 122 asulat."

Venemaa piiril Harkivi oblastis sai mürsutabamuse erafirma alajaam ja 17 600 tarbijat jäi vooluta.

Müüdunud talvel olid miljonid ukrainlased Venemaa süstemaatiliste rünnakute tõttu energiataristule nii voolu kui küttet

Hersoni kuberner: venelaste pommirünnakus hukkus kuus inimest

Viimase 24 tunni jooksul Ukraina Hersoni oblastit tabanud ulatuslike pommitamiste tagajärjel hukkus kuus ja sai vigastada kümme inimest, sealhulgas laps, ütles oblasti sõjakuberner Oleksandr Prokudin reede hommikul.

"Viimase 24 tunni jooksul sooritas vaenlane 58 rünnakut, tulistades 347 mürsku miinipildujatest, suurtükkidest, raketiheitjatest, tankidest, mehitamata õhusõidukitest ja lennukitest. Hersoni linna pihta tulistas vaenlane 43 mürsku," kirjutas Prokudin sotsiaalmeedias. 

Oblastivalitsuse andmetel sihtisid Vene sõjaväelased oblasti asulate elamupiirkondi, haldushooneid ja kauplust Hersoni rajoonis, meditsiiniasutust, kauplust, bensiinijaamu ja autopesulat Hersonis.

Venemaa ründas Ukrainat taas droonidega

Reede varahommikuse informatsiooni kohaselt ründas Venemaa Shahedi droonidega Hmelnõtskõi oblastit. Piirkonnas oli kuulda ka plahvatusi. Hiljem teatas Ukraina, et Shahedi droone oli märgata ka Dnepropetrovski ja Zaporižžja oblastis, vahendas Ukrainska Pravda.

Ukraina: Venemaa poolt okupeeritud Tokmakis toimusid plahvatused

Melitopoli seaduslik linnapea Ivan Fedorov teatas, et neljapäeva õhtul toimusid Tokmakis plahvatused. Linn asub Zaporižžja oblastis. Tokmak on oma maantee- ja raudteesõlmega Vene okupatsioonivägedele tähtis logistikakeskus. Linn asub umbes 10 kilomeetri kaugusel praegusest rindejoonest. 

Ukraina väed vabastasid suvel Robotõne ning Tokmak on järgmine suur sihtmärk, mida Kiiev üritab vabastada. Tokmaki ees paikneb aga Surovikini liin. 

Sõjauuringute Instituut (ISW) kirjutas oma oma viimases ülevaates, et Ukraina väed jätkavad Zaporižžja oblasti lääneosas vastupealetungi ja teevad väikeseid edusamme.

Vene sõjablogijad väidavad, et Ukraina väed üritavad edasi liikuda Kopani suunas (Robotõnest üheksa kilomeetrit lääne pool). Vene väed ründasid 16. novembril Robotõne lähedal asuvaid Ukraina positsioone. Vene väed edu ei saavutanud. Ägedad lahingud käivad veel ka Verbove lähedal. 

Stoltenbergi sõnul on Ukraina abistamine kõigi liitlaste huvides

NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles neljapäeval, et Ukraina abistamine on kõigi liitlaste riikliku julgeoleku huvides, kelle seas ka Ühendriigid.

Stoltenbergi sõnul on ta kindel, et Washington jätkab Kiievi toetamist.

NATO peasekretär ütles seda ühisel pressikonverentsil koos Läti presidendi Edgars Rinkēvičsiga.

Ajakirjanikud palusid Stoltenbergil rääkida Ühendriikide abist Ukrainale ja debatist selle andmise üle USA kongressis.

Stoltenberg rõhutas sellega seoses, kui oluline on, et kõik alliansi liitlased järgiksid NATO Vilniuses toimunud tippkohtumisel tehtud otsuseid.

"Kõik riigipead ja valitsusjuhid ning kõik NATO liitlased lubasid Ukrainat toetada mitte ainult sellepärast, et Vene presidendi Vladimir Putini võit oleks ukrainlastele tragöödia, vaid ka seetõttu, et see oleks meile ohtlik," ütles peasekretär.

Stoltenberg tõi ühtlasi välja, et Saksamaa teatas mõne päeva eest Ukrainale antava abi eelarve suurendamisest. Lisatoetusest on teatanud ka mitmed teised liitlased ja seetõttu Stoltenberg usub, et Ukrainale abi suurendamine jätkub.

Zelenski sõnul pärssis Gaza konflikt suurtükimürskude tarneid

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles neljapäeval, et suurtükimürskude tarned riigile on aeglustunud pärast eelmisel kuul puhkenud sõda Iisraeli ja äärmusrühmituse Hamasi vahel.

"Meie tarned on vähenenud," sõnas Zelenski ajakirjanikele ja viitas konkreetselt 155-millimeetristele mürskudele, mida kasutatakse laialdaselt Ukraina ida- ja lõunarindel.

"Need tõesti aeglustusid. See ei ole nii, et USA ütleks, et me ei anna Ukrainale. Ei! Kõik lihtsalt võitlevad varude eest," tõdes president.

"See on elu. Ma ei ütle, et see on positiivne, aga see on elu ja me peame kaitsma seda, mis on meie oma," toonitas Zelenski.

Nii Venemaa ja ka Ukraina on näinud vaeva, et säilitada ja kindlustada mürskude varusid pärast peaaegu kaks aastat kestnud intensiivseid suurtükiväe duelle.

Lõuna-Korea on väitnud, et Venemaa liitlane Põhja-Korea on saatnud miljon suurtükimürsku, et toetada Moskva sõda Ukrainas vastutasuks satelliittehnoloogiaalase abi eest.

Samal ajal teatas Saksamaa sel nädalal, et EL ei saavuta üheaastast eesmärki saata Ukrainasse miljon suurtükimürsku.

Ukraina peastaap: Venemaa kaotas ööpäevaga 1140 sõdurit

Ukraina relvajõudude reedel esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

- elavjõud umbes 316 760 (võrdlus eelmise päevaga +1140);

- tankid 5415 (+27);

- jalaväe lahingumasinad 10 132 (+11);

- suurtükisüsteemid 7712 (+29);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 895 (+3);

- õhutõrjesüsteemid 585 (+0);

- lennukid 321 (+0);

- kopterid 324 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 5709 (+20);

- tiibraketid 1563 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 10077 (+17);

- laevad / paadid 22 (+0);

- allveelaevad 1 (+0)

- eritehnika 1086 (+2).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.