"Haridustöötajate liidu volikogu koguneb õhtul," ütles Voltri. "Esmaspäeval tuleb riikliku lepitaja pakkumisele vastus anda. Kui kompromissi ei saavutata, siis töörahu katkeb ja tekib streigiõigus. Millal streik toimub, selle peame tänaõhtusel koosolekul otsustama."

Ametiühingu juristid uurivad Voltri sõnul nüüd kollektiivse töötüli lahendamise seadust, et streiki õigesti alustada.

Lisaks on Voltri sõnul küsimus selles, kuidas streik võimalikult suure mõjuga korraldada.

"Kas jõulu eel streikida, kui õppetöö nii intensiivne pole?" arutles Voltri. "Või hoopis jaanuaris-veebruaris või enne riigieksameid. Peame analüüsima."

Voltri kordas, et streigi eesmärk on panna valitsus muutma oma meelt Eesti haridus hävitada: "Valitsus on jätkuvalt ignorantne Eesti hariduse käekäigu suhtes."

Juriidiliselt pole Voltri hinnangul ühtegi kehtivat kokkulepet, mis takistaks juba sel aastal streigiga alustada.

"Valitsus on andnud sõnumi kirjalikult koalitsioonilepingut sõlmides ja nad ei pea seda," lisas Voltri.

"Olukord on katastroofiline, iga kuu lahkub ametist 150 õpetajat," ütles Voltri. "Valitsuse meelest on see okei."

Raha streikimiseks on, lisas ametiühingujuht.

Haridustöötajate liit taotles 2024. aastaks õpetaja töötasu alammäära tõusuks 11 protsenti, haridus- ja teadusminister esitas valitsusele tõusuks kaheksa protsenti, aga riigieelarve läbirääkimistel lepiti kokku kõigest 1,77 protsendi suuruses alammäära tõusus, mis tähendab rahaliselt 31 euro suurust brutopalga kasvu.

Täna on õpetaja keskmine palk 111 protsenti Eesti keskmisest. Järgmisel aastal see aga suhtarvuna Eesti keskmisest langeb, sest palgatõus ei ole nii suur kui Eesti keskmise palga tõus.

Täiskoormusel töötava Eesti õpetaja alampalk on 2023. aastal 1749 eurot, töötasu netopalgana on 1400 eurot.