Tartu vallas alles hiljuti valmis saanud Kõrveküla kool on õpilastest juba nii pungil, et vald juba planeerib ka uue suure koolimaja ehitust. Palju rohkem on aga selliseid omavalitsusi, kus lapsi koolides napib. Näiteks Räpina vallas endise sovhoosikeskuse majas tegutsev Ruusa koolis õpib 21 last. Tõenäoliselt ootab kooli ees sulgemine.

Ruusa kooli eelarve järgmiseks aastaks on 344 000 eurot, mis teeb õpilaskoha maksumuseks 16 380 eurot.

"Ma arvan, et see ei ole enam vastuvõetav ka Räpina valla maksumaksjale ka teistes piirkondades, kes mingi hetk küsivad, et kus see mõistlikkuse piir läheb," sõnas Räpina vallavanem Enel Liin.

Lisaks on Räpina vallamajas laual kolmanda kooliastme sulgemine Mehikoormas ning lasteaia ja põhikooli ühendamine Vilustes. Sarnaste otsuste ees on ka näiteks Rõuge, Alutaguse, Kohtla-Järve ja veel mitu Eesti omavalitsust.

Värske Arenguseire raporti järgi on Eestis umbes 50 sellist põhikooli, kus pooletunnise autosõidu kaugusel elab vähem kui 90 last.

"Maapiirkondades on koolikohti üle, lapsi liiga vähe ja õpetajaid liiga palju, et kui kohti kokku koondada, lapsi suurematesse klassidesse koondada, siis meil oleks vähem õpetajaid vaja. Ja linnas on õpetajaid liiga vähe ja lapsi liiga palju, piltlikult öeldes," ütles haridusminister Kristina Kallas.

"Meie koolivõrk on üles ehitatud 1980. aastatel, kui elanikkond paiknes Eesti territooriumil teistmoodi. Ja 40 aasta jooksul on toimunud väga palju elanikkonna ümberpaiknemist, aga koolivõrk nii kiiresti järele ei tule. Koolivõrgu korrastamisega saame me selle, et täna välja makstav palgatoetus jõuaks täies ulatuses töötavate õpetajateni ehk siis makstaks välja see, mis täna juba tegelikult on keskmise palgana välja arvutatud. Ja nüüd me olemegi selles selles üsna valulikus protsessis, kus meil on vaja see koolivõrk ümber korraldada," rääkis minister.

Selliseid suuri koolihooneid nagu Põlvamaal Krootuse külas on Eesti maakohad täis. Ja kui näiteks selle lähedal Valgjärvel suleti sarnase ehitusprojektiga maja juba aastal 2011, siis Krootuse hoones õpib praegu 78 noort ja koolil sulgemisohtu ei ole. Õpilaste arv püsib seal Kanepi vallavanema Mikk Järve sõnul positiivselt stabiilne, aga koolimaja kütmiskulud on suured.

"Need koolimajad on väga paljud sellise oma aja tüüpprojektidega tehtud ja meie hoonetefond on üldse sellise tolleaegse taagaga, et on ruumi palju, efektiivsust vähe. Alati saab seda koolimaja kitsamaks teha või kuidagi vähendada, ühelt poolt oleme kasutamas erinevaid energiatõhususe projektirahasid, et seda hoonet nii-öelda energiatõhusamaks teha. Samal ajal just praegu on käsil ka energiaauditite ja monitoorimise tellimised, et vaadata üle, kus on need kokkuhoiukohad hoone energiatarbimise mõistes, sest alati suur hoone ei tähenda ka suuri kulusid. Pigem on see tark majandamine, küttelahendused, energiatarbimised, ka sealt võivad tulla väga suured hoone kokkuhoiukohad," selgitas Järv.

Praegu liigub umbes 40 protsenti kogu haridusrahast inimestesse ja ülejäänud 60 muusse, suures osas ikkagi hoonetesse. Ministeeriumi soov on seda proportsiooni muuta, aga omavalitsused seda lihtsaks ei pea.

"On heidetud ette, et liiga raha palju läheb betooni. Tegelikkuses Rakveres on kinnistu kulud kaheksa protsenti kogu hariduse eelarvest ja mina ütlen, et seda on vähe. Meie koolimajad vajaksid tegelikult oluliselt suuremaid investeeringuid kui me täna suudame teha. /.../ Siin üks koolihoone, kui see korda teha, me räägime kindlasti enamast kui kümnest miljonist eurost. Sellised investeeringud moodustavad meie linna eelarvest väga märkimisväärse osa, seda ei ole lihtne teha," rääkis Rakvere abilinnapea Laur Kaljuvee.

Kui Rakveres said gümnasistid alles hiljuti kolida uude riigigümnaasiumisse, siis endiselt on Eestis ka väga väikeseid keskkoole. Gümnaasiumiastmeid on meil praegu 158, aga lapsi õpib neis umbes 100 gümnaasiumi jagu.

"Meie analüüs näitab, et 37 gümnaasiumiosa on täna sellised, kus on liiga vähe õpilasi ja kus võiks läbi rääkida omavalitsustega selles, et gümnaasiumiaste antakse riigile pidada. Riik sel juhul tagab nendele gümnaasiumiõpilastele seal piirkonnas kas siis riigigümnaasiumi koha või rakendusgümnaasiumi õppekoha kutseasutustes," ütles Kristina Kallas.

Haridusministri sõnul on 30-40 lapsega keskkoolid väga kulukad. Kanepi gümnaasiumiastmes õpib praegu 30 õpilast ning vallajuht peab kooli jätkusuutlikuks.

"Sel aastal ongi väiksem õpilaste arv, eelmisel aastal oli meil väga suur õpilaste arv. Järgnevatel aastatel, mida me näeme tulemas, on ka ikkagi,
mis tõstab seda arvu märkimisväärselt. Lihtsalt aastad ei ole alati ühesugused," rääkis Järv.

Ka Räpinas, kus oli kevadel 15 gümnaasiumilõpetajat, on gümnaasiumiosa säilimine kindel soov.

"Me oleme siin arvamusel, et me peaksime oluliselt rohkem tegema koostööd Räpina aianduskooliga," sõnas Liin.

Ainuüksi väikeste gümnaasiumite ja kolmandate kooliastmete sulgemisega palgatõusu siiski teha pole võimalik, tõdeb ka haridusminister. Siiski, et teha pikemaajalised kokkulepped nii koolivõrgu korrastamise kui ka õpetajate palgamudeli teemal, soovitakse vallad ja linnad kollektiivlepingu aruteludesse kaasata.

"See ei ole Eesti haridusele hea, kui hakkame ülevalt poolt rangelt juhtima. See tänane nii-öelda hariduskriis on meil ikkagi osaliselt tingitud sellest, et justkui ootused õpetajate probleemi lahendamisele on. Aga ootus ei saa olla ainult riigi poole, sest suur osa nendest probleemi lahendamise otsustuspädevustest asub omavalitsuse tasandil," ütles Kallas.

"Muidugi on selles mõttes soovitav saada volitus Eesti linnade ja valdade liidult. Kui nad saavad volituse 50 omavalitsuselt, siis nad esindavad neid 50 omavalitsust läbirääkimistel, siis võivad ülejäänud tulla ka ühekaupa laua taha. Me ikkagi otsime praegu seda formaati," lisas minister.

Eesti Linnade ja Valdade Liidu nõuniku Angela Saksingu sõnul liit omavalitsustelt esindamisvolitusi ei küsi.

"Me arutame oma liikmetega seda tekkinud teemat, mis on nüüd 2024. aasta palga osas tekkinud. Me neid volitusi seal nüüd küll ei otsusta ja ei küsi. Minu meelest olulisem küsimus on nende volituste asemel see, mille üle me peaksime läbi rääkima. Kui me vaatame riigi eelarvestrateegiat, siis vahendeid ju õpetajate palgakasvuks me seal ei näe. Meil ei ole ju millegi üle läbi rääkida. Ma usun, et edaspidi arutleda ja mõelda, kui on finantsgarantiid tagatud hariduse arengute üle, ma usun, et omavalitsused siis on nõus laua taha tulema. Aga muidu pole millegi üle rääkida, kui ei ole rahanumbreid taga," rääkis Saksing.

Eesti haridusmaastik arvudes

Eestis on haridusministeeriumi värskematel andmetel kokku 506 kooli ja neis õpib 163 647 õpilast.

Praeguses õpetajate palgavaidluses on palju räägitud sellest, et koolivõrku tuleks kohendada ja erilise tähelepanu all on keskkoolid ja gümnaasiumid. Riigi üleval peetavaid keskkoole ja gümnaasiume on kokku 27. Omavalitsuste üleval pidada on 98 keskkooli ja kuus gümnaasiumi.

Kui vaadata, kus asuvad suuremad gümnaasiumiosas käivate õpilaste hulgaga koolid, siis leiab need muidugi Tallinnast ja Tartust:

Tartu Kristjan Jaak Petersoni gümnaasium - 738
Tartu Jaan Poska gümnaasium - 580
Hugo Treffneri gümnaasium - 536
Gustav Adolfi gümnaasium - 437
Tallinna Arte gümnaasium - 433
Vanalinna hariduskolleegium - 432
Tallinna Linnamäe vene lütseum - 391
Pärnu ühisgümnaasium - 371
Tallinna 32. keskkool - 368
Miina Härma gümnaasium - 357.

Kuna just munitsipaalomandis olevate väiksemate gümnaasiumite sulgemisest on kõige enam räägitud, siis õpilaste arvupõhise järjestuse tabeli alumine ots on järgnev:

Häädemeeste keskkool - 36
Vastseliina gümnaasium - 35
Võnnu keskkool - 35
Kallavere keskkool - 31
Kanepi gümnaasium - 32
Loksa gümnaasium - 23
Tõstamaa keskkool - 23
Peipsi gümnaasium - 22
Iisaku gümnaasium - 20
Järva-Jaani gümnaasium - 19.

Kõige vähem on õpilasi on seega Järva-Jaani gümnaasiumis. Kõikides kooliastmetes on seal kokku 161 õpilast, kellest sel õppeaastal vaid 19 omandab gümnaasiumiharidust.