Probleem tekkis siis, kui Saksa põhiseaduskohus tunnistas eelmisel nädalal põhiseadusvastaseks 60 miljardi euro suunamise koroonapandeemia aegsest fondist roheinvesteeringute fondi. Raha tuli seaduse järgi kasutada üksnes pandeemia tagajärgedega tegelemiseks.

Pärast kohtuotsust peab riik kas vähendama fondi mahtu või leidma vahendid mujalt. Kokku moodustab kohtu poolt keelatud rahastus üle neljandiku 2024. kuni 2027. aastani rohetoetuste jagamisele keskenduva fondi mahust.

Liberaalide (FDP) juhist Saksa rahandusminister Christian Lindner oli kohtuotsuse üle rõõmus, kuigi ta tunnistas, et see tähendab vähem raha majanduse rohelisemaks tegemiseks, vahendab Euractiv.

"Me oleme nüüd sunnitud moderniseerima majandust vähemate avalike toetustega. See tähendab vähem bürokraatiat, nutikamat administreerimist, tehnoloogiasõbralikkust ning erakapitali mobiliseerimist," ütles Lindner.

Samuti on rahandusminister vastu sellele, et maksutõusudega leida puudu olevaid vahendeid.

Rohelisest majandusminister Robert Habeck oli kohtuotsuse ja Lindneri kommetaaride suhtes kriitiline. Ta toonitas, et USA, Hiina ja Lõuna-Korea kõik subsideerivad rohelist üleminekut tööstuses ning investeeringud tulevad alles siis, kui riik neid toetab.

"[Ilma nende toetusteta] Saksamaal hakkab olema vähem CO2 heitmeid, kuid mitte seetõttu, et meil oleks roheline tööstus, vaid seetõttu, et meil ei oleks üldse enam mingit tööstust," ütles Habeck.

Veel üks lahendus vahendite leidmiseks oleks leevendada Saksamaa põhiseaduses sätestatud võlareeglit, mille järgi tuleb riigieelarve koostamisel püüelda eelarvetasakaalu poole. Maksimaalselt on lubatud vastu võtta 0,35 protsendini sisemajanduse koguproduktist ulatuva puudujäägiga eelarve.

Kuid seegi lahendus pole tõenäoline, sest rahandusminister Lindner seda ei toeta. Samuti nõuaks põhiseaduse muutmine kahte kolmandikku Saksa parlamendi Bundestagi koosseisu häältest ehk opositsiooni toetust. Kuna peamine opositsioonierakond Kristlik-Demokraatl Liit (CDU) reformi ei toeta, ei saaks seda ellu viia isegi Lindneri nõusoleku saavutamise puhul.

Ühtlasi on valitsuse juhtiv jõud sotsiaaldemokraadid vastu rahastuse otsimisele sotsiaalvaldkonna või muude valdkondade kärpimise arvelt.

Viimane võimalus, mida pole seni ükski võimupartei otseselt välistanud, on kriisiolukorra välja kuulutamine ning ajutiselt võlareegli kehtivuse peatamine järgmise finantsaasta ajaks. Sellist võimalust kasutati 2020. kuni 2022. aastani koroonapandeemia ja Ukraina sõja tõttu.

Kuigi majandusminister Habeck nõuab nimetatud võimaluse kasutamist, pole sellega seni nõustunud rahandusminister Lindner, kes väidab, et kuna Euroopa Liidu eelarvereeglite erand lõpeb 2024. aastal, siis mujal Euroopas ei vaadelda praegust olukorda kriisina.