Kantar Emor intervjueeris tänavu kevadel 20 inimest, kes koroonakriisi juhtisid ehk alates arstidest ja ekspertidest kuni ministriteni, et kaardistada saadud õppetunde. Kõigist intervjuudest tõusis selgelt esile hinnang, et Eesti ega ka muu maailm ei olnud koroonapandeemiaks valmis.

Uuringust ilmnes, et sedavõrd laiaulatuslik pandeemia tundus uskumatu, nii et isegi veel siis, kui viirus Hiinast Euroopasse jõudis, arvati, et see ei pruugi Eestisse jõuda. Valmisoleku loomine käis jooksu pealt.

"Kui mulle oleks öeldud enne seda, et meie oma eluajal midagi sellist näeme Euroopas, Ameerikas või kogu selles tsiviliseeritud maailmas, ma ei oleks seda eluilmaski uskunud," ütles üks uuringus osalenud perearstide esindaja.

Kantar Emori juhtekspert Merje Klopets tõi välja, et kriis puudutas kogu ühiskonda ja kiireid otsuseid pidi langetama väga piiratud info pinnalt, mis pidevalt muutus. Kõikidel asutustel olid kriisiplaanid eri stsenaariumiteks, kuid ükski neist ei olnud koroonapandeemiaga sarnast olukorda ette näinud ega läbi mänginud.

"Kriisi alguses oli kaos, ärevus, kaootilisus. Vastutuse üksteise kaela veeretamist oli esialgu riigiasutuste vahel palju," tõdes ta.

Intervjueeritud ütlesid ka seda, et pandeemia erakorralisuse tõttu ei olekski saanud selleks plaane teha, sest midagi sellist ei osatud lihtsalt ette näha.

"Jah, meil oli paberil kontseptsioon, jah, meil oli paberil reserv inimestest, keda me saame heal juhul kasutada ja üht-teist veel, aga see kõik oli praktiliselt läbi proovimata /.../ Nii et kui see kõik algas, siis ei saaks öelda, et oleks kohe käivitunud mingisugune hästi õlitatud ja läbimõeldud masinavärk /.../ See on küll rumal termin, aga me hakkasime ju suuresti lennates lennukit ehitama," rääkis üks riigikantselei esindaja.

Kriisijuhiks sai terviseamet, kuid selle struktuur, varasem rahastus, töötajate hulk ja kriisijuhtimise kogemus polnud selliseks olukorraks piisavad. Ameti esindaja ütles uuringus, et nad olid enne pandeemiat juhtinud sotsiaalministeeriumi tähelepanu sellele, et kui taoline pandeemia peaks juhtuma, ei ole nad selleks valmis, kuid rahastust toona juurde ei antud.

"Terviseamet oli liiga väike selle kriisi jaoks, see oli kohe kriisi alguses selge," ütles uuringufirmale antud intervjuus üks toonane minister. "Nad jäid natuke nagu hiidlaine alla."

Üks perearstide esindaja sõnastas kriitika teravamalt: "Nad lihtsalt pandi rämedalt tanki," iseloomustas ta sotsiaalministeeriumi otsust delegeerida kriisi juhtimine terviseametile.

Selle hiidlainega amet paraku toime ei tulnud, aga ootused terviseametile olid väga kõrged ning umbusku ja usaldamatust oli samuti palju. Klopets märkis, et lisaks oli terviseametis ka sisemine kriis, sest töötajate vahel oli palju pingeid ja konflikte juba enne pandeemiat. Seega oli nende olukord väga keeruline, aga amet tegi läbi suure muutuse, sai juurde töötajaid, inimesed vahetusid ja koostöö läks aina ladusamaks.

"Muutus on olnud väga suur ja terviseameti valmisolek kriisiga tegeleda on praegu hoopis teisel tasemel kui kolm aastat tagasi, mil pandeemia algas," lausus Klopets.

Intervjueeritavate hinnangul oli väga oluline otsus anda riigikantseleile lõpuks juhtroll, sest kogu ühiskonda puudutavat kriisi ei saa lahendada üks asutus.

"Kriis oli meil aasta aega arenenud, kui terviseamet sai asjad jonksu. Kui nad lõpuks said, siis ma ütlen, et nad olid väga tublid, jooksid, tegid, mässasid, ma arvan, et neid võib kiita küll, aga lihtsalt see kiitus tuleb kriisi algusest meeletu viitega," ütles riigikantselei esindaja.

Üks kriisi võtmeteemasid oli kommunikatsioon ja sellele ei aidanud kaasa info pidev muutumine, mistõttu andsid kõneisikud vastakaid sõnumeid ja kohati võistlesid info edasiandmise kiiruses.

"Õppetundidena toodi välja, et edaspidi võiks öelda rohkem, miks üks või teine piirang kehtestati, empaatilist lähenemist oma kodanike suunal võiks olla rohkem, mitte ülalt alla suhtumist," tõdes Klopets.

Uuriti ka ebaõnnestumisi, millest üheks suuremaks peetigi terviseametile pandud liiga suurt koormust. Ka plaaniline ravi lõpetati liiga vara ära, mistõttu olid haiglad tükk aega ooteseisundis ja tavapärast ravi ei jätkatud ning ekspertide sõnul käib nende tagajärgedega, mis abita jäänud inimestel tekkisid, tegelemine siiamaani.

Samuti toodi uuringus ebaõnnestumisena välja osalised piirangud, mis soosisid koroonaturismi, ning kõige enam piirangutega hilinemist 2021. aasta märtsis.

Kantar Emori juhtekspert Kristiina Saks ütles, et just viimast peeti kõige raskemaks ajaks kriisis: piirangutega jäädi kolm nädalat hiljaks, mistõttu olid haiglad suure koormuse all ja mure, kas nad peavad olukorras vastu, oli tõsine.

Kokkuvõtteks leiti uuringus, et Eesti tuli kriisiga siiski päris hästi toime ning tasakaal piirangute ja riigi avatuna hoidmise vahel oli hea. Meditsiinisüsteem töötas väga suure koormuse all, aga pidas vastu ning ükski mustem stsenaarium päriselt ei realiseerunud.

Kui maailma peaks tabama järgmine kriis, siis tervishoiukriisi puhul oleks Eesti Klopetsi sõnul selleks paremini valmis. Ta viitas aga ühe teadusnõukoja liikme tõdemusele, et nagu sõja puhul valmistutakse alati eelmiseks sõjaks, sest me ei tea, milline on järgmine sõda, siis ei tea me ka seda, milline on järgmine kriis. Seega teise valdkonna kriis, näiteks kiirgusõnnetus, tähendaks tõenäoliselt, et seda juhtiv asutus hakkas taas üsna algusest õppima.