X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Mari Krass: koroonaõppetundide teine pool on puudu

Mari Krass.
Mari Krass. Autor/allikas: Ken Oja

Riigi juhtimiskvaliteet tervikuna peab tõusma ja parim aeg selle harjutamiseks on väljaspool kriisiaega. On fundamentaalselt vale vaadata mööda erasektorist kui ühest olulisest kriiside lahendamise osapoolest, kirjutab Mari Krass.

Terviseamet avaldas mahuka raporti omaenda ja Eesti toimetulekust koroonakriisis. Tuleb kiita riigiaparaati initsiatiivi eest taoline raport koostada, aga sama kõnekas kui raporti sisu, on see, millest raport ei räägi. Puuduvad ebaõnnestumised ja konstruktiivne enesekriitika. Raport jääb poolikuks, kuna selle koostamisse ei kaasatud suurt hulka olulisi osapooli. Ilma tervikpildita jäävad õppetunnid saamata ja on oht, et siseneme järgmisse kriisi sisse sama kaootiliselt kui eelmisse.

Raporti koostamise üheks aluseks on intervjuud 20 riigiametniku, haiglajuhi, perearsti ja poliitikuga. Arvajate hulka ei kaasatud kahjuks patsiente, tavalisi inimesi ega erasektori esindajaid. Kerge üllatusega lugesin terviseameti asejuhi selgitust, et suurema küsitletavate hulga korral hakkavat vastused korduma. Jään siiski arvamusele, et uuringu usaldusväärsuse huvides tulnuks küsida sisendit ka riigisüsteemist väljaspool asuvatelt osapooltelt. Vaevalt oleksid need vastused ühtinud riigiametnike omadega.

Kriisis ei olnud ainult riigiaparaat, vaid terve Eesti ühiskond. Riik ei nakatu, testi, haigestu ega saavuta immuunsust, seda teevad inimesed. Nagu raportiski kirjas: kui otsida kadunud võtmeid ainult põleva laterna alt, ei pruugi neid leida. Kõige suuremat koormat kandsid siiski meie inimesed, kes analüüsis on taandatud passiivseks info vastuvõtjaks ja sellele reageerijaks.

Enamgi veel, koroonaaegse kehva kommunikatsiooni selgituseks on kõlanud ametilt arvamus, et inimesed ei peagi teadma musti telgitaguseid ja seda, kuidas riik toimib. Kodanikuna ei soovi ma küll, et meie riik toimib mustas telgitaguses ja kõik peavad tegema pingutusi, et sellest ei räägitaks.

Raporti koostajad selgitavad, et intervjueeritavate valikus lähtuti terviseameti soovitustest. Teisisõnu ei pidanud uuringu tellinud amet vajalikuks kaasata analüüsi teiste hulgas ka ettevõtjaid.

Magnum oli riigile partneriks vaktsiinide jaotamisel ja ladustamisel alates 2021. aasta veebruarikuust ning peale riigi laoõnnetust tulime kiiresti appi ka järelejäänud ravimite evakueerimises ja edasises hoidmises ning logistikas. Käitleme ravimeid ja meditsiiniseadmeid igapäevaselt, meil on pädevad inimesed ja väärtuslik äsjane kogemus otse sündmuste epitsentrist. Seda kogemust ei kaardistata ja see ei jõua õppetundidesse. Sellest on kahju.

Samamoodi on kahju, et ei kaasatud teisi eratervishoiu osapooli. Näiteks eratervishoiuasutusi, mis kriisis kinni pandi, kuid mille toel hiljem vaktsineeriti ja mis siiani panustavad koroonakriisi tõttu tekkinud hiiglaslike ravijärjekordade vähendamisse. Samuti ei kaasatud apteeke, mis olid ainukeste tervishoiuasutustena eesliinil inimestele avatud ja kättesaadavad kogu kriisi jooksul.

Kobarkäkk riigi ravimilaoga viis endaga kaasa mitme miljoni euro väärtuses vaktsiine ja ravimeid. On märgiline, et raport mainib seda kriisi üht võtmesündmust vaid põgusalt, kuigi just juhtunud õnnetus tõi teravalt välja riigi suutmatuse ravimikäitlemisega tegeleda.

Raportis intervjueeritud terviseameti töötaja ütleb otsesõnu: "Meil puudus igasugune kogemus sellise asja tegemiseks." Aga miks siis teha, kui kogemus puudub, turul on aga olemas toimivad ravimilaod? Riigi ebalus erasektori suhtes jooksis koroonakriisist punase joonena läbi, kuid paranes oluliselt peale esmaseid koostöökogemusi. Seda enam on kahju, et terviseameti tellitud uuring ei kajasta erasektori panust poole sõnagagi.

Raport tõdeb, et terviseamet ei olnud ülesandeks valmis, sest seal töötab ainult 300 inimest. Neile lisandub sadakond terviseametit kureerivat sotsiaalministeeriumi ametnikku. Ei ole võimalik, et need inimesed olid laisad või rumalad, asi oli pigem tagasihoidlikus juhtimises ja adekvaatsete plaanide puudumises, mida on oma varasemates raportites ja kriisiaegsetes pöördumistes valitsuse poole korduvalt välja toonud riigikontrolör Janar Holm. Tööturg on oma hinnangu toonastele juhtidele juba andnud, ametis nad ei jätka.

Meil on inimesi vähe ja kõigile tuleb anda uus võimalus, aga riigi juhtimiskvaliteet tervikuna peab tõusma ja parim aeg selle harjutamiseks on väljaspool kriisiaega ehk just nüüd.

On fundamentaalselt vale vaadata mööda erasektorist kui ühest olulisest kriiside lahendamise osapoolest. Ühe käega plaksutamist ei ole kuulda. Kui me seda ei teadvusta, siis oleme järgmisel korral sama abitud. Sellistest analüüsidest oleks võimalik päriselt õppida, uues kriisis Eesti enam pisaraid ei usu.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: