"Kogu 3,7 miljardit eurot on Eestile üle kantud, vana perioodi rahad Eestile ära toodud," teatas rahandusminister Mart Võrklaev esmaspäeval riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjonis, kus arutati EL-i toetuste kasutamist.  

"See oht, et me jääksime toetustest mingis ulatuses ilma, ei ole realiseerunud ega realiseeru – 100 protsenti 2014-2020 perioodi toetustest on Eestil käes," kinnitas ka ministeeriumi välisvahendite talituse juhataja Triin Tomingas. Ta lisas, et Eesti on võtnud eelmise eelarveperioodi ulatuses kohustusi isegi väikese ülekattega.

Võrklaev tõi koosolekul välja, et Eestil on eelmise perioodi vahendeid käiku lasta veel 220 miljoni euro ulatuses ja väljamaksete tegemiseks on aega kuni järgmise aasta 31. märtsini. Kogu see maht on tema kinnitusel lepingutega kaetud: "Tööd käivad, projektid on lõpetamisel, ehitajad peaksid piltlikult pakkima juba tööriistu – jääb veel dokumentidega töö, administratiivne, et väljamaksed saaksid toimuma. Suur töö seisab ees ka taotlejatel, et kõik paberid saaksid täidetud ja väljamaksed tehtud."

Tomingas lisas, et praeguseks on Eesti jõudnud arveldustega juba 94 protsendini toetuste kogumahust ja ülejäänud kuudel jääb välja maksta veel 220 miljonit eurot. "Täna on makseid menetluses juba 65 miljoni eest ehk sisulisel üks kolmandik sellest 220 miljonist on juba töös ja kohe ka üle kantud. Nii et arvestades seda aega, mis on jäänud märtsi lõpuni, oleme me kindlad, et kõik maksed jõuavad ilusti menetletud ja ülekanded tehtud," rõhutas ta.  

Suuremad maksed seisavad veel ees ettevõtluse ja innovatsiooni valdkonnas, koolivõrgu investeeringute eest, haiglate ja tervisekeskuste rajamised ja sama moodi hooldekodude ehituste lõpetamisel.

Uue perioodi toetustest 70 protsenti on kasutusvalmis

Riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Urmas Reinsalu tõi välja, et uue eelarveperioodi (2021-2027) vahenditest kogusummas 3,37 miljardit oli 10. novembri seisuga välja makstud ainult 2,1 protsenti ehk 69 miljonit eurot ning päris, miks on käivitumistempo olnud nii aeglane.

Võrklaeva sõnul võtabki uue rahastusperioodi käivitamine aega ning tegelikult on 70 protsenti uue perioodi eelarvest juba kasutusvalmis ning 32 protsenti ka juba kohustustega kaetud.

"See on paratamatu. Perioodi käivitamisel tuleb kõigepealt kehtestada õigusaktid, siis meede avaneb, hakkavad tekkima kulud ja alles siis jõutakse arveldusteni. Seal ongi lõtk ja see on väga loomulik. Hästi oluline on keskenduda sellele, et meil on täna 1,1 miljardit kohustustega kaetud ehk me praegu kasutame juba sellises suurusjärgus raha," rääkis ka Tomingas. "Ehk 2,4 miljardit uue perioodi eelarvest on täna kasutusvalmis läbi ettevalmistatud õigusaktide. Ja kui vaadata, kui palju reaalselt raha juba ringleb, siis seda on 1,1 miljardit, ehk 32 protsenti uue perioodi toetuste eelarvest," lisas ta.

Kommenteerides 69 miljoni euro väljamaksmist, ütles Tomingas, et see on summa, mis on juba lõplikult välja makstud.

Raha kasutuselevõtmisel jääb maha haridusministeerium

Komisjoni istungil selgus ka, et valitsus on seadnud eesmärgi, et 80 protsenti eurotoetuste kasutuselevõtuks vajalikest õigusaktide arvust peaks olema selle aasta lõpuks kehtestatud. Esitatud andmetest selgus, et neljal ministeeriumil on selles osas veel tööd.

Teine eesmärk on toetuseelarve avamine rahalises mõttes – ja selle juures toodud andmete kohaselt peavad pingutama eelkõige sotsiaalministeerium ning haridus- ja teadusministeerium, et nad jõuaks aasta lõpus vähemalt 50 protsenti oma toetuseelarvest avada.

Võrklaev tõi koosolekul esile, et haridus- ja teadusministeerium on õigusaktide ettevalmistamisel teistest ministeeriumitest maha jäänud, kuid möönis ka seda, et HTM-il on kõige rohkem plaanitud õigusakte, mis tuleb raha kasutuselevõtmiseks kinnitada.