Kannik ei usu Kallase saamist NATO peasekretäriks
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktor Indrek Kannik tunnistas, et ei usu peaminister Kaja Kallase võimalust saada NATO järgmiseks peasekretäriks. Tema hinnangul on juba kokkulepe olemas Hollandi lahkuva peaministri Mark Rutte valimiseks alliansi etteotsa.
"Ma ei julge kindlas kõneviisi väita, aga mulle tundub, vaadates arenguid, et NATO suured liikmesriigid – USA, Ühendkuningriik, Prantsusmaa, Saksamaa – on omavahel Mark Rutte kandidatuuri suhtes kokkuleppe teinud," ütles Kannik kolmapäeval ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast".
Nüüd jääb ainult vaadata, kas see kandidatuur saab ka kõigi teiste liikmesriikide heakskiidu, lisas ta ning viitas, et on kuulnud vihjeid, nagu oleks Ungari lubanud Rutte nimetamist blokeerida.
"Ma olen aru saanud, et ka Eesti valitsuse seisukoht ei ole see, et Rutte kandidatuuri tuleks blokeerida. Tundub, et Rutte šansid on kõige paremad," rääkis Kannik.
Kannik tunnistas, et tema hinnangul ei ole Kallase idavedude skandaal see, mis tema saamist NATO peasekretäriks mõjutaks. "Ega see kasuks kindlasti tule, aga ma oletan, et see ei saa otsustavaks."
Põhjused on Kanniku sõnul siiski märksa laiemad.
"Ma ei arva, et need samad NATO suurriigid oleksid praegusel hetkel olnud valmis Balti riikidest tuleva NATO peasekretäri jaoks. Seda peetaks liiga problemaatiliseks, liiga riskantseks sammuks suhetes Venemaaga," jätkas ta. "Kui me räägime sellest, kui ettevaatlikult suhtuvad Ameerika Ühendriigid kogu eskalatsiooni temaatikasse, siis ma arvan, et sõltumata idavedude skandaalist Kaja Kallas ei oleks saanud NATO peasekretäriks."
Kannik viitas saates, et USA ei julge Ukrainat liiga tugevalt toetada, kuna kardab sõja eskalatsiooni ja Venemaa reageeringut ning meenutas ka Balti riikide taasiseseisvumise aega 1980–90ndatel, kus Ameerika Ühendriikide toonane juhtkond samuti oli väga ettevaatlik.
Peamine risk Kallase suhtes kriitiliste riikide silmis seisneb Kanniku sõnul selles, et ta hakkab liialt ajama oma päritoluriigi agendat. "See, et ta ei tule NATO keskmisele piisavalt lähedale – ma arvan, et see on mõttelaad, mis valitseb Washingtonis, Berliinis, Pariisis võib-olla," leidis ta.
"Kui Rutte peaks saama NATO peasekretäriks, siis ega temast ei tuleks halb peasekretär. Teiseks me peame meeles pidama ka seda, et ega NATO poliitikat ei kujunda peasekretär. Peasekretäri roll on leida konsensus liikmesriikide vahel. See on tema kõige suurem roll. Riigid kujundavad NATO poliitikat ja kui mõni riik ütleb mingi asja kohta, et me ei tee seda, siis NATO peasekretär ei saa sellest mööda," rääkis ta.
Saates olid jutuks ka Ukraina sõja viimased arengud, olukord Gaza sektoris, Venemaa ränderünnak Soomele ja Eestile ning keeldumine lubada Eestil saada järgmiseks Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) eesistujariigiks.
Toimetaja: Mait Ots