"Kõikidest NATO riikidest on Baltimaad enim huvitatud stabiilsusest, mis tähendab provokatsioonidest hoidumist, sest meil on väga selge arusaam, et jumal hoidku, [kui puhkeb] võimalik konflikt, siis on suur tõenäosus, et see oleks meie hoovis," ütles Karinš vastuseks Politico viitele, et tema või Eesti peaministri Kaja Kallase valimist NATO etteotsa võiks Venemaa käsitleda provokatsioonina.

Karinš rõhutas ka vajadust, et uus peasekretär tuleks riigist, mille kaitsekulud on vähemalt kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT), nagu alliansis on kokku lepitud. See teeks seda eesmärki mitte täitvate riikide veenmise lihtsamaks, märkis ta.

"Kui uus juht tuleb ja ütleb: "Meie tegime seda, järelikult suudate ka teie", siis see on erinev sellest, kui ta ütleks: "Noh, te peaksite seda tegema, kuigi minu riik pole seda teinud," kirjeldas Karinš.

Politico tõlgendas seda kui otsest kriitikat Hollandit 13 aastat juhtinud lahkuva peaministri Mark Rutte pihta, kelle riik ei täida kahe protsendi nõuet. Ruttet peetakse praegu kõige tõenäolisemaks Jens Stoltenbergi mantlipärijaks NATO tegevjuhi kohal.

Samas kinnitas Läti välisminister eelmisel nädalal ERR-i ingliskeelsetele uudistele antud pikemas usutluses, et tal isiklikult ei ole Rutte vastu midagi ning oma kandidatuuri üles seadmine ei tähenda vastandumist Ruttele. "Ma saan temast ainult head rääkida," kinnitas Karinš.  

Küll aga leidis Karinš, et enam ei tasuks teha vahet uutel ja vanadel liikmesriikidel. Balti riigid ühinesid NATO-ga 2004. aastal, ehk juba ligi 20 aastat tagasi. NATO asutati 1949. aastal.

"Minu meelest on oluline rõhutada, et me oleme juba küpsed riigid, meie poliitika on küps, meil on liidrid, kes on laua ümber olnud juba piisavalt kaua ja tunnevad oma kolleege," rääkis ta. "Mark Rutte ei tunne oma kolleege fundamentaalselt teisiti kui Kaja Kallas või mina ise," rõhutas Karinš. Ta lisas, et Kallas oleks "absoluutselt pädev" ning "väga hea" sellele kohale.

Karinš ütles, et näeb ühe kandideerimise põhjusena ka seda, et ärgitada rohkem diskussiooni NATO järgmine peasekretäri isiku üle.

"Kas on endiselt nii, et NATO peasekretäriks saamiseks pead sa olema kas Hollandist või Skandinaaviast? Kas vanadest liikmesriikidest või on NATO juba nii küps, et kaaluda ka teisi regioone?" küsis ta. "Ma leian, et see ergutab diskussiooni: kuidas oleks Balti riikidega, üldse idapoolsete liikmetega?"

"Nii et kui meil on kandidataide seas kaks liidrit Baltimaadest, siis aitab see suunata tähelepanu, esitada küsimusi ja tõsta teadlikkust ja uhkustunnet baltlaste endi seas, kuid samuti ka niinimetatud vanade liikmesriikide pealinnades, et nad mõtleksid uuesti, kui kaaluvad, keda sellele kohale valida," rääkis Karinš.

Nii Läti, Eesti kui ka Leedu kaitsekulutused ulatuvad üle kahe protsendi, Eesti omad tõusevad järgmisel aastal isegi kolme protsendini SKT-st.

Läti eelmine peaminister ja praeguse valitsuse välisminister Karinš teatas eelmisel nädalal oma soovist saada NATO peasekretäriks.