X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Bigbanki võlakirjad tõenäoliselt märgitakse täis

Bigbank.
Bigbank. Autor/allikas: Bigbanki erakogu

Bigbanki reedel lõppeva kaheksaprotsendilise allutatud võlakirjade emissioon suure tõenäosusega õnnestub ja pank suudab hankida kolm kuni kümme miljonit eurot, kuigi tohutut ülemärkimist oodata ei ole.

Euribori tõusu järel on ka Eesti pankade pakutavate võlakirjade intressid kasvanud. Kui veel 2022. aasta alguses emiteeris Coop viieprotsendilise intressiga, siis Bigbank kaasas selle aasta alguses kaheksa protsendiga. Emissioon märgiti viiekordselt üle ja Bigbank laenas minimaalse viie miljoni asemel 15.

LHV allutamata võlakirja emissioon septembris märgiti üle 16-kordselt, peamiseks põhjuseks pakutud 10,5-protsendiline intress. Nüüd pakub Bigbank võlakirju taas kaheksa protsendiga. Aga nagu pank ka ise märgib, et kui intressitasemed peaksid alanema, võib ka kaheksa protsenti piisavalt atraktiivne olla.

Avaroni fondijuht Peter Priisalm ütles, et kuigi LHV võis investorite ootused kõrgeks ajada, siis oleks LHV ka odavamalt saanud oma emissiooni läbi viidud. Samas, pakutava intressiga tuleb ka Bigbanki maht täis. "Loomulikult ma ei eelda sellist tungi kui LHV paberile. Pankade kvaliteedivahe on ka siin kindlasti olemas," rääkis Priisalm.

Sama ütles ka Redgate Capitali investeerimise valdkonnajuht Peeter Koppel. "LHV-l õnnestus suhteliselt kõrge intressiga tekitada ikkagi korralik tsunami. [Bigbank] ilmselt leidis, et äkki see intress oli liiga kõrge ja nüüd nad siis pakuvad veidikene vähem. Ma ei ole nüüd nagu päris kindel, et see veidikene vähempakkumine nüüd mingisuguse järjekordse tsunami tekitab," rääkis Koppel.

Kuid ka Koppel ütleb, et emissiooni maht tuleb pigem kokku. "See maht on võrdlemisi väike, aga ütleme nii, et mitte midagi ei ole parata, et Bigbank võib olla igati tubli tegija, aga tal ei ole seda nii-öelda brand value't, mis on LHV-l. Tema ümber ei ole sellist imelise edukuse aurat. Ja see võib tekitada olukorra, kus võib-olla sellisel intressitasemel mõned mõtlevad, et äkki teeks selle rahaga midagi muud," ütles Koppel.

Superia Corporate Finance juhtivpartner Henrik Igasta sõnul võib kaheksa protsenti olla siiski normaalne pakkumine. "Nad üritavad kombata seda piiri, et mille pealt selle asja saaks niimoodi tehtud, et saaks raha kätte võimalikult mõistlikult," ütles Igasta.

Priisalm lisas veel ühe põhjusena, miks ta usub, et emissioon kokku tuleb, et ega tegelikult Eesti jaeinvestoril ei ole väga palju teisi häid kohti, kus sellist intressi teenida.

"See on üsna loogiline, et kui sul ei ole väga suur maht ja järelturul kauplevad nende senised kaheksaprotsendilise intressimääraga paberid hinna pealt üle 100, ehk siis investorid saavad väiksemat tootlust, siis miks nad peaksid tulema oluliselt rasvasema pakkumisega," rääkis Priisalm.

Osa küsimusest on muidugi, mida teevad intressimäärad edasi. "Turg eeldab seda, et keskpanga suunav määr tuleb 100 punkti alla kuskil aastaga. Aga siis me räägime võib-olla kolmesest euriborist. Aga kolmene euribor ei ole ka null. Ta lihtsalt ei ole neli," ütles Koppel.

"See on ikkagi suhteliselt kõrge tase, võrreldes sellega, mis ta siin veel mõnda aega tagasi oli ja on ka kiirelt liikunud. Pigem ikkagi püsivad intressid kõrgel kauem ja see tekitab ka olukorra, kus korporatiivvõlaturg võiks olla teoreetiliselt huvitav. Kui ma nüüd mõtlen investorite seisukohalt, siis kahekohaline tootlus on see, mis investoritel käsi paneb hõõruma, mis nagu päriselt huvi tekitab," märkis Koppel

Samas on ka täiesti võimalik et kahe aasta pärast tundub kaheksa protsenti intressi võlakirjalt ka täitsa palju, rääkis Priisalm.

Allutamata võlakiri tähendab, et selle väljaandja raskuste korral saaksid selle omanikud raha tagasi üsna viimases otsas, ehk siis asi on lähedane oma olemuselt aktsiatele ja sellest tingutuna ka riskantne. Võlakirju saab märkida 24. novembri pärastlõunani, nende lunastustähtaeg on aasta 2033 ja need noteeritakse Tallinna börsil.

Bigbank on laenudele keskendunud pank, mis on tegutsenud 30 aastat. Lisaks Eestile toimetab Bigbank veel kaheksas riigis. Ettevõte teenis möödunud aastal 34,3 miljonit eurot kasumit ja selle aasta esimese üheksa kuuga 21,3 miljonit eurot. Septembri lõpu seisuga oli panga bilansimaht 2,1 miljardit eurot ja omakapital 237 miljonit eurot. Bigbanki omanikud on võrdselt Parvel Pruunsild ja Vahur Voll.

Toimetaja: Huko Aaspõllu

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: