Kui oli loetud 97,9 protsenti antud häältest, oli parempopulistlikuks peetav Wildersi juhitud Vabaduspartei (PVV) saanud 23,5 protsenti antud häältest ja 37 kohta Hollandi parlamendi 150-kohalises alamkojas.

Erakond enam kui kahekordistas oma tulemust, sest veel eelmistel, 2021. aastal peetud üldvalimistel sai PVV ainult 17 parlamendikohta.

Tulemus on seda erakordsem, et valimiseelsetes küsitlustes ei ennustatud Wildersile parimal juhul rohkem kui 29 kohta.

Teisele kohale jäi 15,5 protsendiga häältest vasakpoolne Tööerakonna ja roheliste ühisnimekiri (GL/DvdA), mille esinumber oli tööerakondlasest endine Euroopa Komisjoni kliimavolinik Frans Timmermans. Esialgsete tulemuste järgi saab erakond 25 kohta.

Kolmandale kohale jäi Hollandit 13 aastat järjest Mark Rutte eestvedamisel peaministriparteina valitsenud paremliberaalne erakond VVD. Seekord Rutte parlamenti ei kandideerinud ja erakonna esinumbriks oli Türgi juurtega sisserände piiramist pooldav poliitik Dilan Yesilgöz, kes lootis saada Hollandi esimeseks naispeaministriks. Ometi toetas VVD nimekirja ainult 15,1 protsenti valijatest ning erakond saab hetkeseisuga 24 parlamendikohta.

Neljandale kohale jõudis vahetult enne valimisi loodud paremtsentristlik erakond Uus Ühiskondlik Lepe (NSC), mida juhib endine kristlike demokraatide (CDA) parlamendisaadik Pieter Omtzigt. Erakond saab hetkel 20 parlamendikohta ja 12,8 protsenti antud häältest.

Viiendale kohale jõudis liberaalne erakond Demokraadid 66 (D66), mis sai 6,2 protsenti häältest ja üheksa kohta parlamendis.

Kõik teised erakonnad said alla viie protsendi antud häältest ning seitse kohta või vähem.

Suurimateks valimiste kaotajateks osutusid juulis kukkunud valitsusse kuulunud erakonnad VVD, D66, kristlikud demokraadid (CDA) ja Kristlik Liit (CU). Need erakonnad kaotasid vastavalt 10, 15, 10 ja kaks parlamendikohta, kusjuures D66 ja CDA kaotasid üle poole oma häältest. Ühtlasi on tegemist halvima valimistulemusega CDA ajaloos.

Valitsuse moodustamine osutub raskeks

Õhkkond Wildersi erakonna valimispeol oli meeleolukas. Poliitik esines sütitava kõnega toetajatele, milles ta loetles oma plaane tulevase peaministrina.

"Valija väljendas oma tahet ja ütles: Meil on kõrini!" ütles Wilders, lisades, et inimesed tahavad "oma riiki tagasi".

"Inimesed loodavad, et midagi tehtaks asüülitaotlejate hiidlainega, et neil oleks rohkem raha taskus, et tervishoid paraneb!" loetles poliitik oma eesmärke.

Aastaid islamivastase retoorika poolest tuntud Wilders ütles ühtlasi, et tema hakkab tegema ainult selliseid ettepanekuid, mis on seaduste ja põhiseadusega kooskõlas.

"Me ei hakka rääkima mošeedest, koraanist ja islamikoolidest," lisas ta.

Siiski oleks PVV juhil valitsuse moodustamine raske, sest VVD ja NSC juhid on varem öelnud, et nad ei lähe Wildersi juhitud valitsusse. Samas valimiste õhtul muutus nende toon.

VVD juht Yesilgöz keeldus kordamast oma varasemat lubadust mitte minna Wildersi juhitud valitsusse, sest see olevat põhinenud eeldusel, et Wilders ei suuda enamusvalitsust moodustada. Nüüd soovib Yesilgöz rääkida läbi erakonna vast valitud parlamendisaadikutega ning pärida neilt, kas nad oleksid valmis PVV-ga koalitsiooni minema. VVD juht lisas, et initsiatiiv on Wildersi käes.

NSC juht Omtzigt ei maininud oma kõnes Wildersi erakonda, vaid lihtsalt ütles, et tema erakond on valmis valitsusvastutust kandma, sest see sai suure valijate usalduse.

"Me oleme valmis kandma selle usalduse tegudesse. Kuid see ei saa olema lihtne," ütles Omtzigt.

Analüütikute sõnul oleks kõige tõenäolisem koalitsioon just PVV, VVD ja NSC liit, mille moodustamine ei pruugi aga olla kerge. Samas kõik kolm erakonda toetavad sisserände piiramist.

Valimistel teisele kohale jäänud Tööerakonna ja roheliste valimisliidu juht Timmermans vihjas juba oma kõnes, et ta on valmis saama opositsioonijuhiks.

"Nüüd on aeg hoida kokku ja kaitsta demokraatiat. Kui teie kohtate kedagi, kes küsib pärast tänast päeva, kas ta üldse kuulub siia, siis me peame ütlema talle, et ta kuulub!" ütles Timmermans emotsionaalses kõnes.

Valimiste eel arutati Hollandi meedias ka GL/PvdA, VVd ja NSC võimuliidu moodustamise võimalust, kuid pärast Wildersi veenvat võitu ei pruugi see olla kergesti teostatav. Lisaks vajaks see veel vähemalt ühte erakonda, näiteks D66 liberaale.

Alles 20 aastat tagasi parlamendis esikohta ja 44 mandaati nautinud CDA-l tuli leppida ainult viie saadikukohaga.

"See ei ole veel lõpp. Me tuleme tagasi," lubas erakonna juht Henri Bontenbal.