X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

ERR Brüsselis: hulk valimisi muutsid tänavu võimude tasakaalu Euroopa Liidus

Foto: Mait Ots / ERR

Euroopas toimus viimase aasta jooksul olulisi valimisi, mis muutsid võimude tasakaalu Brüsselis. Kuigi Ukraina toetamine kaotas populaarsust, siis tõusis esile varem varjus olnud Saksamaa.

Algaval aastal toimuvad Euroopa Parlamendi valimised, mille tulemusena mängitakse ümber võimutasakaal esinduskogus kui ka Euroopa Komisjonis. Kuid see ei tähenda, et valimiste vahele jääval ajal oleks olukord kivisse raiutud. Näiteks möödunud aastal toimusid mitmed tähelepanu pälvinud üldvalimised liikmesriikides.

Soome ja Luksemburg tegid pöörde paremale. Kreeka ja Hispaania jätkavad samal kursil. Poolas tulid võimule liberaalid, Slovakkias vasakpopulistid ning Hollandi valimised võitis kurikuulus immigratsioonivastane Geert Wilders.

Kõik need valimised andsid selgesti tunda, millised on meeleolud erinevates riikides. Aga Brüsseli seisukohast muutsid need oluliselt pilti Euroopa Ülemkogu laua taga, kus otsuseid tehakse konsensulikult. Näiteks Ungari peaminister Viktor Orban kaotas õigusriigi küsimustes liitlase Poolast, aga Ukraina sõjalise toetamise vastasuses sai juurde liitlase Slovakkia peaministri Robert Fico näol.

See ei takistanud Euroopa Liidul Kiieviga liitumiskõneluste alustamist. Kuid kerge pärituul Ukraina küsimustes muutus aasta jooksul selgelt vastutuuleks. Veebruaris võeti sõjakangelast Volodõmõr Zelenskit Brüsselis vastu fanfaaride saatel, aga detsembris peeti mõistlikumaks taas videopöördumist nagu suure sõja alguspäevil.

Ka sõjalist abi anti veel aasta esimeses pooles hoogsalt. Vaieldi pikalt ja vihaselt tankide Ukrainale andmise üle, mis lõpuks ka teoks tehti ning kus pikalt kirutud Saksamaa kõige suuremaks panustajaks osutus.

Samuti moodustati hävituslennukite koalitisoon, kus Taani, Holland, Belgia ja Rootsi on andnud märku valmisolekust enda lennukeid Kiievile anda.

Ent suures pildis hakkasid sõjalise abi toetuspaketid vaikselt kokku kuivama. Neid koostati vähem ning ka tulejõud allesjäänutes selgelt vähenes.

Esile tõusis aina enam Saksamaa, mille kantsler Olaf Scholz ütles detsembri alguses järgnevad sõnad: "Ei, see sõda ei lõppe ilmselt nii kiirelt kui lootsime. Aga seepärast peame olema valmis jätkama sellga, mida teeme täna – sel aastal, järgmisel ja ülejärgmisel. Seepärast, kui on vajadus ja ka teised loobuvad, siis meie peame oma toetust suurendama."

Kui sellele lisada ka aasta lõpus tulnud teade, et Saksamaa saadab paari aasta jooksul Leetu ligi 5000 sõjaväelast, siis võibki seda pidada üheks suurimaks dünaamika muutuseks Euroopas.

Ilmselt on kuulda ka uuel aastal, et kuigi miljoni mürsu algatusega ei jõuta märtsi alguseks valmis, on Berliin suuteline oma moonatootmise võimekust märgatavalt kasvatama. Seepärast võib arvata, et ka kaitseküsimustes kehtib Brüsseli vanasõna "Slowly, but surely" ehk aeglaselt, aga kindlalt.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: