"Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaandes taunitakse usaldushääletusi kui parlamentaarse demokraatia põhimõtte rikkumist," viitas EKRE, lisades, et Reformierakonna võimu ajal on eelnõude usaldusküsimusega sidumine muutunud reegliks, mille eesmärk on opositsiooniga mittearvestamine.

Valitsuse ja koalitsiooni esindajad on põhjendanud eelnõude usaldushääletusega sidumist ning opositsiooni eelnõude ja arupärimiste valikulist menetlemist opositsioonierakondade obstruktsiooniga.

"Kinnitame, et riigikogu opositsioon on valitsuse eelnõudele obstruktsiooni tehes püsinud Eesti Vabariigi põhiseaduse ja riigikogu kodu- ja töökorra piires. Oleme kasutanud seadustega lubatud mehhanisme, et survestada koalitsiooni ja valitsust otsima parlamentaarset kompromissi opositsioonierakondadega. Sisulisi läbirääkimisi opositsiooniga ei ole valitsuskoalitsioon algatanud, meiepoolsetele erinevatele ettepanekutele isegi ei vastata," kirjutab EKRE.

EKRE leiab pöördumises presidendile, et usaldushääletuste, arupärimiste ja opositsiooni eelnõude päevakorrast tõrjumisega on opositsioonilt, mis esindab väga suurt osa Eesti kodanikest, võetud seaduslikud vahendid parlamentaarse protsessi mõjutamiseks.

"Sisuliselt on tegemist olukorraga, kus parlamentarism Eestis on lakanud olemast ning Eesti Vabariigi põhiseaduslik kord enam ei kehti," leiab EKRE.

EKRE kutsub presidenti üles panema piiri valitsuskoalitsiooni tegevusele ja jätma usaldushääletustega vastu võetud seadused välja kuulutamata.

"Ainult nii on võimalik panna valitsuskoalitsiooni austama seadusandlikke ja demokraatlikke raame, mille meie parlamentaarne süsteem igale võimukoalitsioonile seab. Ainult nii on võimalik suunata võimuliitu otsima poliitilisi kompromisse," seisab kirjas.

Et selle aastanumbri sees vastu võtta järgmise aasta riigieelarve, sidus valitsus esialgu seitse riigieelarvega seotud eelnõu usaldushääletusega. Opositsiooni hinnangul kasutab koalitsioon teerullimetoodikat. Nii Isamaa kui ka Keskerakond on saatnud president Alar Karisele kirja, kus paluvad, et ta kasutaks oma mõju patiseisu lahendamiseks.

Tänavu juunis pärast riigikaitsenõukogu koosolekut kritiseeris president Karis peaminister Kaja Kallase juuresolekul paljude eelnõude sidumist valitsuse usaldushääletusega.

"Kindlasti ei ole lahendus see, et valitsus kasutab ka tulevikus pidevalt võimalust siduda eelnõusid usaldusküsimusega. Seda ei kavatse ma sallida – seda enam, et nüüd on võimalus võtta juhiseks riigikohtu seisukoht ja täpsustada selle valguses parlamendiliikmete õigusi," lausus Karis toona.

Praegustele opositsiooni üleskutsetele ei ole president Alar Karis avalikult reageerinud.