Esimesed seitse riigieelarvega seotud eelnõu loodab koalitsioon käesoleva nädalaga ära menetleda, järgmised kuus seotakse samuti usaldushääletusega ning loodetakse vastu võtta detsembri alguses. Kokku 13 eelnõu sidumine usaldusega võimaldab eelarve vastuvõtmist.

"Kui need ei oleks riigieelarvega seotud, siis me neid koos ei menetleks. Me ka küsisime ekspertidelt üle, seal on erinevad ministeeriumide haldusalade kärped, et on raha kokku hoitud. Jah, need summad ei pruugi olla väga suured, aga kõik nad mõjutavad riigieelarvet ja sellest tulenevalt on nad seotud riigieelarvega," rääkis Reformierakonna fraktsiooni juht Erkki Keldo.

Isamaa fraktsiooni juht Helir-Valdor Seeder viitab seletuskirjale, mille järgi mitte kõik eelnõud pole riigieelarvega seotud. Esmaspäevasel täiskogu istungil võttis opositsioon enamiku arupärimistest hea tahte märgiks tagasi.

"Tänasest päevakorrast võeti tagasi terve rida arupärimisi, et kergendada päevakorda, anda signaal valitsuskoalitsiooni erakondadele, et me ei rakenda obstruktsiooni, kui neil on vähegi tahet parlamentaarset arutelu läbi viia ja otsida ühisosa. /.../ Poliitilist vastasseisu, mis praegu kujunenud on, saab lahendada vaid poliitiliste läbirääkimistega, mitte teerullimeetodil opositsioonierakondadest ja -poliitikutest üle sõites," rääkis Seeder.

Opositsiooni obstruktsioonilisi muudatusettepanekuid usaldushääletusele minevates eelnõudes ei arvestatud, koalitsiooni omi küll.

"Kõik menetlused kõikidel eelnõudel ei ole veel läbi, aga üksikuid muudatusi mitmesse eelnõusse on tehtud. On nii ministeerium täpsustanud, on ka komisjoni arutelude käigus muudatusi tehtud ja planeeritud. Näiteks riigilõivu seaduse eelnõu, mille juhtivmenetleja mina olen, sinna oleme keskkonnakomisjoni ettepanekul teatud muudatusi sisse viimas," selgitas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni juht Jevgeni Ossinovski.

Nii Isamaa kui ka Keskerakond saatsid president Alar Karisele kirja, kus paluvad, et ta kasutaks oma mõju patiseisu lahendamiseks. Keskerakonna liige Jüri Ratas nendib, et valitsuse kukkumine sõltub siiski vaid koalitsiooni häältest usaldusega seotud eelnõudel.

"Poliitiline reaalsus hääletamise mõttes on see, et Kaja Kallast sel nädalal seitse korda koalitsioon koos sotsiaaldemokraatide ja Eesti 200-ga usaldab. See, mida opositsioon peab tegema, on ütlema välja oma seisukoha ja kindlasti me ei näe täna, et Kaja Kallas juhiks edukalt Eesti valitsust. /.../ Oluline on see, missuguse seisukoha kujundab vabariigi president, kes tegelikult on öelnud, et nii ei saa riiki juhtida, et tulla siia suure paketi seaduseelnõudega, mida siduda usaldusega," rääkis Ratas.