Saksa parlament tühistas plaanitud hääletuse riigieelarve üle

Saksa eelarvekriis süveneb: kui eelmisel nädalal lükati hääletuse järgmise aasta riigieelarve üle nädala võrra edasi, siis nüüdseks on hääletus üldse parlamendi päevakavast maha võetud ilma, et oleks uus menetluse kuupäev määratud.
Põhjuseks on eelmisel nädalal langetatud Saksa Põhiseaduskohtu otsus, millega tunnistati põhiseadusvastaseks pandeemia tagajärgede leevendamiseks mõeldud fondist 60 miljardi euro tõstmist roheinvesteeringute ja kliimafondisse.
Kuigi kohe pärast kohtuotsuse teatavaks saamist väitis valitsus, et olukord on kontrolli all ning varsti leitakse puudujäävate vahendite leidmiseks lahenduse, vaidlused koalitsiooni sees ei võimalda ootamatult tekkinud eelarveaugu täitmiseks veel lahendust leida.
Esmaspäeval hoiatas rohelisest majandusminister Robert Habeck, et kohus võib lähiajal välja kuulutada, et ka majanduse stabiliseerumise fond on põhiseadusvastane. Fondi suurus ületab 200 miljardi euro piiri ja sellest makstakse muuhulgas toetusi tarbijatele ja tööstusele energiakulude hüvitamiseks.
Teisipäeval keelas rahandusministeerium kõikidel teistel ministeeriumitel ja riigiorganitel seni kavandamata lisakulutuste tegemist ning uute kohustuste võtmist. Ainult Saksa parlament Bundestag ja Ülemkohus saavad selliseid lisakulutusi teha.
Kolmapäeva õhtul tipnes kriis hääletusega Bundestagi eelarvekomisjonis, mille koalitsioonierakondade esindajatest liikmed hääletasid neljapäevaks kavandatud riigieelarve hääletuse päevakavast väljajätmise poolt. Komisjon ei määranud uut kuupäeva hääletuse läbiviimiseks, vahendas Financial Times.
"Kohus esitas meile suured väljakutsed. Me tahame vastata neile hoolega ja koostada kõikidele kohtuotsuse argumentidele vastava eelarve," seisis komisjoni ühises pressiteates.
Kohtuotsus kinnitas, et Saksamaa riigieelarve ei tohi rikkuda põhiseaduses sätestatud eelarvepuudujäägi ülempiiri, milleks on 0,35 protsenti sisemajanduse koguproduktist. 60 miljardi euro suunamine ühest fondist teisse oli kohtu hinnangul katseks reegli täitmisest kõrvale hoiduda.
Kuna Bundestagi istungjärk lõpeb 15. detsembril, siis suudab vaevu valitsus riigieelarve sel aastal vastu võtta.
Riigieelarve esimeseks jaanuariks vastu võtmata jätmine tähendab aga kulutuste piiranguid kõikidele ministeeriumitele ja riigiametitele kuni uus riigieelarve on vastu võetud.
Opositsiooni juhtiv jõud Kristlik-Demokraatlik Liit (CDU) süüdistas kriisi põhjustamises sotsiaaldemokraatide, roheliste ja liberaalide katset teha erifondi kaudu lisakulutusi, mis ei kajastuks riigieelarves. CDU sõnul tehti seda ainult reeglitest mööda hiilimiseks.
CDU toetab sotsiaaltoetuste kärpimist, et katta tekkinud auk, rahastada Saksa sõjaväge ning leida vahendid tööstuse energiakulude hüvitamise jätkamiseks.
CDU ja selle Baieri sõsarerakond CSU algatasid kriisi põhjustanud kohtumenetluse esitades põhiseaduskohtule hagi valitsuse küsitavate eelarveotsuste vastu.
Toimetaja: Mark Gerassimenko
Allikas: Financial Times