Kantar Emori küsitluse järgi tõusis Isamaa toetus novembris 25 protsendile. Oktoobris oli Isamaa toetus 19 protsenti. EKRE toetus oli 20,6 protsenti. Oktoobris oli EKRE-l toetajaid 17. Reformierakonna toetus oli novembris 16,1 protsenti. Oktoobris toetas Reformierakonda 20 protsenti valijatest.

Neljandal-viiendal kohal on võrdse 13 protsendi suuruse toetusega Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) ja Keskerakond. SDE on ainus valitsuspartei, mille toetus pole valimistega võrreldes langenud, vaid isegi veidi kasvanud. Märtsikuistel valimistel sai SDE 9,3 protsenti toetust, pärast seda on nende reiting olnud vahemikus 10–15 protsenti.

Keskerakonna 13 protsendi suurune toetus tähistab nende jaoks Kantar Emori küsitluste madalaimat taset.

Voog märkis, et Isamaa tõus on seotud sellega, et teised erakonnad on olnud nõrgad. "Nende kuvand on oluliselt nõrgenenud ja Isamaa on kui puhas alternatiiv nendele, kelle maine on kahjustunud. On leitud sobiv alternatiiv endistele populaarsetele erakondadele," ütles Voog.

Voogi sõnul aitas kaasa ka see, et Isamaa sai uue esimehe - Urmas Reinsalu. "Ja see esimees oli suvel, kui teised puhkasid, hästi aktiivne. Reinsalu on olnud oma sõnumites järjepidev," lausus Voog.

Voog hoiatas, et kuna Isamaa tõus on olnud turbulentne, ei välista ta, et järgnevatel kuudel võivad tuua järsud muutused.

Indrek Kiisler osutas, et Isamaa toetusele ei saanud saatuslikuks ka neid tabanud uuringuskandaal, mis puudutas Isamaaga seotus Pere Sihtkapitali uuringut.

Voog märkis, et Isamaa ei ole enam kitsa poliitilise maailmavaate esindaja, kuvand ja kandepind on laienenud.

Aaspõllu tõi välja, et valijad on unustanud Isamaa lõhestava perepoliitika. "Isamaa üritab võimalikult suurele massile mõjuda," ütles ta.

Kiisler lisas EKRE on teinud ka kõik, et suunata valijaid Isamaa juurde. Eriti on tema sõnul andnud hooga EKRE poolt veetav obstruktsioon riigikogus.

Aaspõllu on aga seisukohalt, et EKRE on oma toetust pärast riigikogu valimisi tõstnud ning on oma valijaid pigem hoidnud.

Voog tõi veel Isamaa praeguse tõusu alusena välja selle, et nad on rakendanud enda teemana edukalt majandust, mis on olnud seni tugevaks küljeks Reformierakonnal.

Aaspõllu sõnul Reformierakond on majandusteema käest lasknud. "Kaja Kallas ei kõla majanduspoliitiliselt kuigi usutavalt. Samuti ka Võrklaev ei kõla usutavalt. Kallase probleem on see, et idavedude skandaal võttis ta usaldusväärsuse ära," ütles Aaspõllu.

Kiisleri hinnangul on aga idavedude skandaali osa Reformierakonna toetuse languse põhjustajana nüüd juba pigem väike. "Pigem ei ole osatud ära seletada maksutõusude vajadust," arvas ta.

Voogi sõnul on skandaali mõju see, et see vähendas Kallase usutavust erinevate poliitiliste otsuste põhjendamisel.

Rääkides Eesti 200-st ütles Kiisler, et nende kõige suurem viga on see, et nad ei oska omale valida teemasid ning ei oska seal kaasa rääkida.

Sotside toetus on aga tema sõnul püsinud sellel, et näiteks erakonnajuht Lauri Läänemets on seisnud õpetajate eest. "Sotsid on osanud mängida valitsuses siseopositsiooni ja nad on eristunud. Seda pole suutnud Eesti 200," ütles Kiisler.

Aaspõllule samas tundub, et Läänemets räägib rohkem kui ta suudab ära teha. "Selge, et tal nende palgatõusude jaoks valitsuses koosmeelt ei ole. Aga ta räägib seda oma valijate jaoks usutavalt," tõdes Aaspõlu.

Voog lisas, et sotsidel ei ole suurt konkurentsi kui näiteks paremerakondade seas.

Saates osalejad rääkisid veel põgusalt ka Keskerakonna tulevikust. Voog nentis, et Keskerakond on venekeelsete valijate seas seas toetuse säilitanud, eestikeelsete valijate seas on aga toetus 4,6 prostenti.

Kiisler leidis, et Keskerakonna esimees ja Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart on võtmas üle Edgar Savisaare stiilis vastandumist Tallinna ja riigi vahel. "Kopli komando jaoks antakse raha. Ta teeb investeeringuid. Ta on selle tee valinud. Panustab venekeelsele valijale. Seal on suur trump üleminek eestikeelsele haridusele," rääkis Kiisler.

Keskerakonna langust võib süvendada veelgi aga näiteks Tanel Kiige või Jüri Ratase võimalik lahkumine erakonnast.