"Mulle tundub, et tuleb tunnistada, et praegune olukord (riigikogus) kõigile sobib, erakondadele vähemalt. EKRE saab rääkida obstruktsioonist ja nõuda erakorralisi valimisi vaatamata sellele, et neid valimisi kindlasti ei tule. Ja Reformierakond ja teised koalitsioonierakonnad saavad kõik eelnõud läbi viia usaldushääletuse abil, kuna riigikogus on obstruktsioon. Sisulist diskussiooni ei toimu, reaalselt midagi arutada ei ole võimalik, aga muidugi ka midagi saavutada ei ole võimalik," rääkis Kõlvart saates, lisades, et Keskerakonnale see olukord ei sobi.

Kõlvarti hinnangul kestab selline vastasseis tõenäoliselt pikka aega.

"Selline lähenemine sobib koalitsioonierakondadele. Kahjuks see nii on, et tuleb välja, et üks opositsioonierakond annab valitsusele, koalitsioonierakondadele võimaluse siduda kõik eelnõud usaldushääletusega," kommenteeris ta EKRE obstruktsiooni.

Kõlvart ütles, et Keskerakond ei toeta EKRE soovitud erakorraliste valimiste nõudmist, sest need on ainult võimalikud teoreetiliselt, kuid mitte sisuliselt.

"Seda ju ei tule. Reaalselt seda instrumenti, et erakorralisi valimisi saavutada, ei eksisteeri. Teoreetiliselt on, aga sisuliselt ei ole. Pole mõtet inimestele valetada. Ma arvan, et väga paljud tahaks, et toimuks erakorralised valimised, et koalitsioonipartnereid karistada selle eest, mida praegu tehakse. Aga seda ju ei tule. Ja et seda ei tule, siis võiks püüda leida vähemalt osaliselt neid lahendusi, mis oleks ka ühiskonna kasuks," selgitas ta.

Kõlvarti sõnul aitaks olukorda lahendada Keskerakonna ettepanekud: valitsus võiks loobuda automaksust ja tagada õpetajatele palgatõus. "See võtaks väga palju pingeid maha ja mulle tundub, et oleks ka opositsioonile emotsionaalselt raske jätkata obstruktsiooni."

Automaks oleks Kõlvarti hinnangul võimalik ära jätta, sest praegu pole seadustki veel vastu võetud ja pole ka tõsist analüüsi. Automaksust raha saamise asemel võiks valitsus tema arvates vaadata üle oma senised plaanid.

"Tegelikult see raha on olemas nendes initsiatiivides, millega koalitsioon tuli välja. Nn maksuküüru reform, seal on juba vähemalt 500 miljonit, mida saaks tegelikult teistmoodi kasutada, mitte tagada neile inimestele, kellel on kõrgem palk, suurema sissetuleku," lisas ta.

Kõlvarti sõnul peavad opositsiooni- ja koalitsioonierakonnad omavahel läbirääkima olenemata sellest, kas kellelegi üks või teine erakond meeldib. "Isegi siis, kui kõik ettepanekud tunduvad olema ebareaalsed ja võib-olla populistlikud, aga tuleb läbi rääkida, sest iga poliitiku ettepaneku kohta saab öelda, et see on populistlik."

EKRE esimees Martin Helme on öelnud, et obstruktsioon on tagajärg valelikule poliitikale ja ebalegitiimsele valitsusele. Kõlvart ei pea valitsust ebalegitiimseks, samas lisas ta, et Eesti inimesed ei valinud praegu valitsuse läbiviidavat poliitikat.

"Tuleb tunnistada, et nad ei ole päris seda valinud, mida praegu tehakse, aga me usaldasime, Eesti inimene usaldas ja see, et me praegu oleme petetud, siis neid järeldusi tuleb teha juba järgmistel valimistel," sõnas ta.

"Millega aga tuleb nõustuda, et see, kuidas oli korraldatud valimiskampaania, minu arvates pehmelt öeldes ei olnud korrektne. See, kuidas inimesi hirmutati, sealhulgas EKRE-ga, aga ka teiste opositsioonierakondadega, oli ju vaenlase kuju loomine. Sisevaenlase kuju loomine, sidumine välisvaenlasega. See päris kohane demokraatlikus riigis pole," lisas ta.

Vaenukõne seadust sellisel kujul pole vaja

Kõlvarti hinnangul ei peaks Eesti vaenukõne seadust tegema lihtsalt sellepärast, et Euroopa Liidu nõuded seda tahavad.

"Sellisel kujul ei ole seda minu arvates vaja. See tekitab ühiskonnas veel rohkem segadust. Mulle tundub, et ta ainus motivatsioon, miks seda tehakse, on selleks, et vastata Euroopa Liidu nõuetele ja trahvi mitte maksta. Sga see ei saa olla peamine motivatsioon, et Eesti seadusandlust muuta," rääkis ta.

"Tegelikult see seadus ei reguleeri mitte midagi. See ütleb, et kohtusüsteem hakkab otsustama, hakatakse looma pretsedente. Aga seaduse eesmärk on luua õigusselgust, mida see seadus tegelikult ei too, rääkimata sellest, et kui saab seda nii vabalt tõlgendada, siis tekib ka oht demokraatiale, et siis iga kord saab erinevat moodi tõlgendada, mida vaenukõne tähendab. Ka sel juhul, kui millegipärast ei meeldi opositsiooni jutt," lisas Kõlvart.