Slava Ukraini tegevjuhi Johanna-Maria Lehtme ümber lahvatanud skandaal on šokeerinud heatahtlikke annetajaid, kes Ukrainat aidata soovides sellele MTÜ-le oma toetuse teele panid. Reaktsioonid käimasolevale uurimisele on olnud seinast seina. Raske on enda pettumustunnet isegi väljendada, sest see on segu valust abivajajatele suunatud rahaga vassimise, niigi hapra annetuskultuuri kuritarvitamise ja Eesti elanikke nii väga kaasanud teemale nüüd hapu maigu loomisest.

Kõige karmim tagajärg, mida seoses Slava Ukraini skandaaliga mittetulundussektori jaoks näha võib, on inimeste usalduse vähenemine annetamisse. Kui annetamine väheneb, kannatavad abivajajad, kelle heaolu sõltub otseselt neist headest inimestest, kes oma annetustega heategevusühenduste tegevusi ellu viia aitavad.

Ühe organisatsiooni karmi viga ei saa ega tohi üldistada kogu heategevussektorile. Tegusaimad MTÜ-d on annetajate usalduse tagamiseks oma annetuste kasutamises läbipaistvad ning majandusaruannetes järjepidevad. Kulude kasutamise läbipaistvus nii majandusaasta aruannete kui ka muude ülevaadete näol on oluline ressurss oma toetajate kogukonnale ja laiemale avalikkuselegi.

Vabaühenduste Liit on Eestis etableerinud annetuste kogumise hea tava, millega liitujad panustavad läbipaistvatesse kokkulepetesse annetuste kasutamisel ja kindlustavad, et abi jõuaks abivajajani. Sellega on liitunud 162 organisatsiooni, mis täidavad hea tava reegleid, informeerivad annetajaid täpselt annetuste kasutamisest ja pakuvad igakülgset infot organisatsiooni telgitaguste kohta.

MTÜ-s Nähtamatud Loomad oleme astunud veel sammu kaugemale ja saadame annetajate kogukonnale igakuiselt tegevuste kokkuvõtted ning postitame peamise info iga kuu alguses organisatsiooni sotsiaalmeediasse, et iga toetaja saaks teada, mida tema annetusega tehti. Lisaks majandusaasta aruandele teeme aasta lõpus nii teksti kui ka video kujul kokkuvõtted tegevustest ja tulemustest, mis tänu annetajate toele teoks said.

Ühelt poolt on mitttetulundusühingutel terve hulk maksuametile esitatavaid aruandluskohustusi, kuid teisalt on tublimatel ka endal head süsteemid, kuidas toetajate kogukonnaga sidet hoida ja tõhusalt tulemusi ja ressursikasutust raporteerida.

Tänu annetajatele on Eestis arenenud nii tervise- kui keskkonnakaitse valdkond, lastekaitse, loomade heaolu ja paljud muud olulised teemad. Kolmas sektor kannab koormust seal, kuhu riigi käed ei ulatu ja teeb väärtuslikku tööd, et lahendada probleeme, mis muidu jääksid tähelepanuta.

Põhjendatud kahtlused Slava Ukraini üle tuleb lõpuni uurida ja inimesed süü korral vastutusele võtta, kuid samamoodi nagu me ei kaota usku kogu erasektorisse iga kord, kui mõnes ettevõttes keegi ebaeetilisi otsuseid on langetanud, ei tasu ka annetamist headele organisatsioonidele lõpetada, kui mõni mäda õun korvi on sattunud.

Häid näiteid heategevussektori kontrollitud läbipaistvusest Eestis on veelgi. Näiteks Swedbank teeb läbi Ma Armastan Aidata keskkonna põhjalikku ja tänuväärset tööd heategevusorganisatsioonide hulgas, kuhu vastu võetud allkirjastavad põhjaliku lepingu, et täita läbipaistvuse, usaldusväärsuse ja aruandlusega seotud tingimusi.

Annetamine tõhusatele ja strateegiliselt tegutsevatele heategevusorganisatsioonidele on lihtsaim viis, kuidas anda oma panus ühiskonna oluliste probleemide lahendamiseks, nõrgemate kaitseks ja heategevuskogukonna tugevuse toetuseks.

Kui tahta annetusega eriti suurt mõju esile kutsuda, tasub külastada Eesti Efektiivse Altruismi liikumise algatatud Anneta targalt kodulehte, mis suunab annetused globaalsete kriitiliste probleemide lahendamiseks, aitavad kümnetes või vahel isegi sadades kordades rohkem kannatusi leevendada võrreldes annetustega mõnele muule organisatsioonile.

On suur rõõm näha, et Eestis on aasta-aastalt üha enam püsiannetajaid, kes suunavad mõnikümmend eurot kuus endale südamelähedase teema toetuseks. On ka selle võrra olulisem, et annetuskultuuri progress, mille Eestis viimaste aastatega üles oleme ehitanud, ei saaks nüüd liialt suurt põntsu ühe prestiižse ja palju tähelepanu kogunud organisatsiooni ebaõnnestumise tõttu.

Ukraina vajab meie abi ja annetusi, samamoodi lapsed, loomad, keskkonnakaitse, LGBT-kogukond ja paljud teised kodanikeühendused, mis katalüseerivad ühiskonnas olulisi protsesse nende toeks, kes meie abi väga vajavad. See jääb muutumatuks sõltumata sellest, mis lõpuks Slava Ukraini uurimuse tulemustena selgub.

Parim õppetund, mille saame kaasa võtta, on see, et heategevussektoris tuleb olla veelgi enam läbipaistvusele ning tõhusale tulemuste toomisele keskendunud. Eeldada tulemuste mõõtmist, rahakasutuse raporteerimist ning selget ülevaadet tegevustest võiks olla uus norm, mis viib selle skandaali tagajärjel kogu kolmanda sektori uuele tasemele ning toob hoopis uusi annetajaid juurde, mitte ei vähenda nende hulka.