Rahvusvahelise heategevuse uuringu World Giving Indexi annetamise edetabeli andmetel oli Eesti 2017. aastal heategevuseks annetamise edetabelis enam kui saja riigi võrdluses 84. kohal (annetajaid 22 protsenti elanikest). 2022. aastaks oli Eesti tõusnud juba edetabeli 34. kohale. Eelmisel aastal leidis ühtekokku 43 protsenti meie kaasmaalastest võimalusi annetamiseks.

Heategevuse määra kasv ja ühiskonna suurem kaasatus annetamisse näitab ühiskonna küpsust, kodanikuks olemise vastutustunnet ja empaatiavõimet. Inimesed mõistavad, et lisaks riigi tegutsemisele saab igaüks ise kiirelt ja paindlikult aidata abivajajaid koondudes kodanikuühiskonnana vabaühendustesse või usaldades ja toetades nende tegevust.

Eestis koguti 2022. aastal annetusi 62,8 miljonit eurot, kui jätta arvestamata anonüümsete annetuskastide ja -telefonide osa. See on suurim annetuste summa Eestis läbi aegade. Kui võtta aluseks 2021. aastal tehtud annetused kogusummas 54,7 miljonit eurot (anonüümsete annetuste osakaal moodustas sellest 25 protsenti), siis võiks spekulatiivselt mullu tehtud annetuste kogusumma ulatuda ligikaudu 80 miljoni euroni. Me oleme olnud tublid ja väljendanud oma soovi aidata hädasolijaid. See teeb meile au ja me oleme selle üle uhked.

Annetamisega teeme alati heateo. Me usaldame end heategevusorganisatsiooni kätesse, mis annetust küsib ja lubab seda kasutada õilsatel eesmärkidel. Just nendeks lubatud eesmärkideks me heateo teemegi.

Kahjuks juhtub ka heategevuses olukordi, mis heidavad sellele varju, panevad meid piinlikkust ja ebamugavust ning teatud süütunnet tundma. Johanna-Maria Lehtmele langenud kahtlustuste vari on täpselt selline juhtum ja teinud ärevaks paljud annetajad. See on tekitanud palju küsimusi stiilis "kuhu läks minu raha?", "kas seda kasutati õigetel eesmärkidel?", aga võib-olla ka seda laadi mõtteid, et miks ma ometi neile annetasin või et ma ei tee seda enam kunagi.

Ma mõistan neid vastakaid tundeid ja tunnen ise selles olukorras samamoodi ebamugavalt. Olen siseministeeriumis vastutav kodanikuühiskonna poliitikakujundamise eest. Selle üks oluline osa on heategevus, sealhulgas annetamiskeskkond.

Alates Venemaa Föderatsiooni agressioonist Ukrainasse tegelesime ja toetasime erinevaid võrgustikke, et Eesti ja eestimaalased saaksid Ukrainat ja ukrainlasi nii Ukrainas kui ka Eestis aidata. Julgustasime inimesi annetama nii oma raha kui ka vaba aega ja muid esemeid ning vahendeid. Teeme seda siiani, sest annetaja teeb head, süü ei lasu annetajal.

Minu seisukoht ja uhkustunne meie ühiskonna abivalmiduse üle ei ole siiski selle ühe juhtumi tõttu kõikuma löönud. Ma tean, kui paljud heategevusorganisatsioonid tegelevad igapäevaselt aitamisega, inimeste või loomade heaolu parandamiseks ja keskkonna heaks. Väga paljud meie ümber vajavad seda abi, mida need tublid organisatsioonid pakuvad.

Me ei tohi üksikutest negatiivsetest juhtumistest lasta kustuda oma sisemisel tahtel aidata. Annetaja tegutseb alati abivajaja huvides. Ta teeb oma annetuse abivajaja vajadusest lähtudes. Ja niipea kui ta on annetuse teinud, on tema oma osa heategevusest korda saatnud. Kõik, kes annetasid MTÜ Slava Ukraini heategevuseks, kõik tegid heateo.

Aga samal ajal vajame ka vastuseid. Me vajame vastuseid, sest need parandavad meie ühiskonda löödud haavad ja aitavad meil saada tugevamaks ja teadlikumaks. Aitavad areneda.

Ma usun meie õiguskaitseasutustesse, nende võimekusse teha kindlaks need isikud, kes inimeste head tahet aidata kurjasti ja omakasu ajenditel on ära kasutanud. Nii saame kindlasti selgust, mis ikkagi täpselt juhtus MTÜ Slava Ukraini heategevuslike annetustega. Aga ma olen kindel, et ka kõik tuleviku petturid või omakasupüüdjad, kes inimeste head tahet kasutades rikastuda püüavad, saavad ilmsiks ja väärilise karistuse. Sest sellised inimesed rikuvad paljude heategevuse eest seisjate ja täna igapäevaselt annetusi koguvate heategijate ausat ja hea nime.

Laias laastus võime annetamisel sattuda kas kelmuse või omakasu toimepanemisele.

Ühel juhul pole annetuse küsijal kavatsustki heategevusega tegeleda ja ta loob annetajalt annetuse saamiseks pettekujutelma, et keegi vajab abi või et tema seda abi annab. See ei erine mitte kuidagi ükskõik millisest muust kelmusest, välja arvatud oma erilise küünilisuse poolest kasutades ära inimeste kaastundlikkust.

Teisel juhul võib juhtuda, et kogutavat annetust kasutatakse lisaks eesmärgipärasusele ka omakasu ajenditel. Mõlemal juhul vastutab ikkagi konkreetne isik, kes sellise süüteo toime paneb, mitte annetaja.

Aga kas ma saaksin olla kuidagi teadlikum? Kuidas ma saaksin ise kuidagi võimalikke riske ära hoida?

Esimene asi on meie sisetunne, kas mul tekib usaldus annetuse küsija ja organisatsiooni eesmärgi suhtes või tekitab see kahtlusi. Juhinduda tuleb oma sisetundest. Vestelge ja tundke huvi, see näitab ühtlasi ka lugupidamist, uurige annetuse koguja tausta kohta. Kellega on tegu, miks just nemad, mis nende suurem eesmärk on ja kui suur mõju sellel annetusel on?

Küsige, kas on olemas avatud ja läbipaistev kommunikatsioon annetuste ja nende kasutuse üle. Kui palju annetustest kulub organisatsiooni kuludeks ja kas ühingul on vastutustundlik juhtimine ning paigas järelevalve protsessid. Kui saadud vastused teid ei veena, siis annetage oma raha mõnele teisele organisatsioonile, mis neile küsimustele vastata suudab.

Vestlusel saadud info alusel tasub teha taustauuringut, et oma veendumust kasvatada. Heategevuskeskkonna kujundamisel teeme head koostööd oma strateegilise partneri Vabaühenduste Liiduga. Nende eestvedamisel on koostatud annetuste kogumise hea tava.

Hea tavaga liitujad panustavad läbipaistvatesse kokkulepetesse annetuste kasutamisel ja kindlustavad, et abi jõuaks abivajajani. Kokkuleppega liitunud 162 organisatsiooni on lubanud, et täidavad hea tava reegleid, informeerivad annetajaid täpselt annetuste kasutamisest ja pakuvad igakülgset infot organisatsiooni telgitaguste kohta. Nimekiri neist on leitav siit.

Annetades olen alati püüdnud juhinduda ülalnimetatust, et kindlustunne annetuste koguja aususe kohta saada. Suurem osa minu annetustest ei ole nõudnud sügavat kontrolli. Annetuse küsijad on olnud tublid, pole jätnud kunagi kahtluse varju ja peale annetust on mul hea ja uhke tunne.

Olen annetanud Toidupangale poodides toidu kogumisaktsioonides, aidanud kooli alguses vähekindlustatud lastele koolivahendeid hankida, Jõulutunneli annetusnumbritel helistanud või annetanud kirikute annetuskarpide kaudu ja pandipakendi tagastamisel.

Aitäh kõikidele annetajatele ja heategevusorganisatsioonide esindajatele, kes te igapäevaselt seisate silmitsi abivajajate mure ja annetajatega, märkate ja võimaldate meil head teha!