X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Martin Herem: kaitseväe vaktsineerimistõendi nõue oli igati õigustatud

Kaitseväe juhataja kindral Martin Herem.
Kaitseväe juhataja kindral Martin Herem. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Kaitseväel on kohustus säilitada lahinguvalmidus ja see tähendab teadlikkust ohtudest ja võimet nendele reageerida. Peale vaktsineerimistõendi esitamise kohustuse kehtestamist vähenes kaitseväes koroonasse nakatumine võrreldes ülejäänud ühiskonnaga üle kuue korra, kirjutab kindral Martin Herem.

Tartu halduskohus leidis 8. detsembri otsuses, et kaitseväe juhatajal Martin Heremil ei olnud 2021. aasta 31. augusti käskkirjas õiguslikku alust kehtestada kaitseväes koroonaviiruse vastane vaktsineerimiskohustus ning see nõue oli kaitseväelaste ja teenistujate suhtes ebaproportsionaalne.

Kaitsevägi peab vaktsineerimistõendi esitamise kohustust lubatavaks ja vajalikuks ning kaebab kohtuotsuse edasi. Kaitseväe hinnangul ei ole antud kohtuotsuse puhul võetud arvesse kõiki esitatud argumente.

Kaitsevägi peab säilitama lahinguvalmiduse

Kaitseväel on kohustus säilitada lahinguvalmidus ja see tähendab teadlikkust ohtudest ja võimet nendele reageerida. Mitte keegi pole lubanud ja tõenäoliselt ka ei oleks lubanud koroonapandeemia tipphetkedel, et kaitsevägi ei jälgiks oma sensoritega Venemaal toimuvat või poleks valmis ohu korral tegutsema. Kaitseväe juhataja kohustus on selle korraldamine ning vajadusel seda tagavate meetmete kasutusele võtmine.

Tasub meenutada, et 2021. aastal, kui kaitsevägi kehtestas vaktsineerimistõendi esitamise kohustuse, koondas Venemaa oma vägesid Ukraina-vastaseks agressiooniks ning Valgevene viis migrantidega läbi hübriidrünnakuid Läti, Leedu ja Poola vastu.

Ohu korral peavad tegevväelased ilmuma teenistuskohta, kus nad ei saa tegutseda eraldatult ning peavad töötama ühistes ruumides päevade ja nädalate kaupa. Massiline haigestumine sellisel hetkel ei oleks olnud eluohtlik haigusena, kuid vähendanuks kriitiliselt olukorrateadlikkuse (luure ja vaatluse) ning reageerimise võimet. Möödunud talvel moodustasid Ukraina sõjas külmetushaigused kuni 40 protsenti kõikidest lahinguülesannetest kõrvale jäämise põhjustest.

Kaitsevägi rakendas haiguse tõrjeks mitmeid abinõusid

Aastal 2020 rakendas kaitsevägi haiguse leviku piiramiseks, isikkoosseisu haigestumise vähendamiseks ja seeläbi piisava arvu inimestega lahinguvalmiduse hoidmiseks täiendavaid hügieeninõudeid, testimist, isikkoosseisu vaba liikumise piiramist, tööaja muutmist ja kaugtööd.

Kaugtöö ei võimalda aga teha väljaõpet. Samuti ei ole võimalik saavutada kollektiivse väljaõppe eesmärke, kui veerand kuni pool isikkoosseisust on haiguse või haiguse kahtluse tõttu väljaõppest eemal.

Liikumise piiramise tulemusel ei näinud mõned kaitseväelased oma lähedasi päevade, nädalate või kuude kaupa (näiteks ajateenijad). 2021. aastal tekkis lisameetmena võimalus kasutada vaktsineerimist. Pärast riskianalüüside koostamist otsustas kaitseväe juhataja seda kasutada.

Tööandjal on õigus töökeskkonnas nõudmisi kehtestada

Valitsuse määrus nr 144 kehtestab, et tööandja võib riskide maandamiseks kasutada kolme alternatiivi: vaktsineerimise tagamine, tõendite kontrollimine ja töötajate testimine. Kaitseväe juhataja kasutas kõiki kolme. Ainult töötajate testimine ei andnud rahuldavaid tulemusi.

Veel enam, kaitseväe juhataja käskkirja sõnastus on identne määruse 144 sõnastusega, seega järelikult on kohus andnud hinnangu ka määruse nr 144 sõnastusele, mis näeb tööandjale ette õiguse kontrollida tõendite olemasolu. Kaitsevägi ei saa nõustuda, et määruses olev sõnastus ja selle sõna-sõnalt käskkirja kirjutamine tähendavad kohtu seisukohalt erinevaid asju (tõendi esitamise kohustus vs. vaktsineerimiskohustus).

Kaitsevägi on seisukohal, et kui tööandjal on õigus töökeskkonnas nõudeid kehtestada, siis peab tal olema õigus nõuda ka nõuete täitmist. Nõuete seadmisel ning nende täitmisel tuleb lähtuda just sellest seadusest, mis kohaldub kaitseväelastele – kaitseväeteenistuse seadusest.

Kaitseväeteenistuse seadus erineb avaliku teenistuse seadusest ning toob välja kaks võimalust. Isik peab esitama dokumendi, mille esitamise kohustuse näeb ette seadus või dokumendi, mille esitamise kohustus on kehtestatud seaduse alusel. Vaktsineerimistõendi esitamise kohustus on kehtestatud seaduse alusel ja kaitseväe teenistuse seaduse kohaselt oli õigus seda nõuda.

Vaktsineerimine kaitseväes andis väga häid tulemusi

Peale tõendite esitamise kohustuse kehtestamist vähenes kaitseväes koroonaga nakatumine võrreldes ülejäänud ühiskonnaga üle kuue korra. Kui enne vaktsineerimist esines kümneid haigestumisi ja haigestumiskahtlusi päevas, siis pärast vaktsineerimist langes see üksikute haigestumisjuhtudeni.

2021. aasta teises pooles tagas vaktsineerimine kaitseväele sisuliselt 2020. aasta eelse tegevusvabaduse. 2022. aasta jaanuarist vaktsineerimine enam omikroni tüve vastu ei aidanud, kuid haigestumine oli sellegipoolest vähesem kui ülejäänud ühiskonnas ning kaitsevägi pääses isolatsioonivajadusest.

Kui Covid-19 leviku tõkestamiseks kaitseväe poolt isikkoosseisule määratud kohustusi peetakse inimeste õiguste rikkumiseks, siis tuleks samaväärselt vaadata mitmeid teisi piiranguid või sundusi, mida võiks pidada põhiseadusega vastuolus olevaks, kuid mis on kaitseväe teenistuse korraldamisel tavapärased.

Nii näiteks ei saa tegevväelased alati valida oma alalist elu- ja teenistuskohta. Tegevväelased ei saa osaleda ettevõtluses, kui see segab teenistust kaitseväes. Selle otsustab tegevväelase ülem. Osalemiseks rahvusvahelistes tegevustes on kohustatud vaktsineerima mitmete vaktsiinidega.

Mitmed vaktsineerimisest keeldunud tegevväelased on varem end vaktsineerinud mitmete ja isegi kümnete vaktsiinidega. Tegevväelane tohi igal ajal lahkuda Eesti riigi territooriumilt ja peab alaliselt olema valmis ilmuma teenistusse mõne tunni jooksul, sõltumata tavapärasest tööajast. Tegevväelased ei tohi osaleda erakondlikus tegevuses. Selliseid piiranguid on veelgi.

Kaitsevägi kaebab Tartu halduskohtu otsuse edasi. Kohtud on teinud teistes kaasustes ka otsuseid, milles on kõik eelnevalt välja toodud argumendid arvesse võtnud, ning leidnud, et kaitsevägi on toiminud õigesti. 

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: