Regionaalminister Madis Kallas saatis kooskõlastamisele eelnõu, mis võimaldab tõsta rongipiletite hindu. Plaani kohaselt kerkib ühe tsooni pileti hind 1,60 eurolt 1,80 eurole ja mitut tsooni läbiva pileti hind tõuseb umbes kümme protsenti. Näiteks Tartusse sõit hakkab 11.70 asemel maksma 12.90 eurot ja ekspressrongiga sõitmise eest tuleb välja käia 15 eurot. Hinnatõusus võetakse arvesse ka peatset käibemaksutõusu.

Kallas ütles ERR-ile, et hinnatõusuks on planeeritud maksimaalselt kümme protsenti ja peamiseks põhjuseks on see, et Eesti Raudtee tõstab tuleval aastal taristutasusid mitme miljoni euro võrra, lisaks aga kasvab üldine tarbijahinnaindeks, millest lähtuvalt kasvab ka dotatsioonivajadus, suurenevad kütte- ja personalikulud.

"Kõik need asjad annavadki selle põhjuse, et väike osa sellest on vaja panustada ka rongireisijatel," lausus ta.

"Kaks aastat on tarbijahinnaindeksi kasv, kulud on kasvanud. Praktiliselt ei ole ühtegi kulurida, mis ei ole kasvanud aastaga. Aga järgmisest aastast tuleb suur hüpe taristutasudes, Eesti Raudteele maksame üle kahe miljoni rohkem taristutasu," selgitas Elroni juht Lauri Betlem.

Eelnõu seletuskirja kohaselt loodab Eesti Liinirongid hinnatõusu ja tihendatud liiklusgraafiku toel järgmisel aastal 3,5 miljonit eurot rohkem piletitulu saada. Kallas ütles, et kaaluti ka varianti, et riik ise selle summa kataks, nii et see ei peaks reisijate taskust tulema, kuid kuna riigi dotatsioon on nagunii igal aastal juba üle 30 miljoni euro ja eeldatavasti tuleb järgmisel aastal veel Elroni ja Eesti Raudtee taristuinvesteeringuid toetada, siis mingi osa võiks tulla ka kümneprotsendilisest piletihinna kasvust.

"Uuringud näitavad, et see ei tohiks mõjutada reisijate arvu või kedagi rongidest välja suruda. Need on igatpidi läbi kalkuleeritud. Kindlasti näeme, et suurem see hinnakasv olla ei saaks, siis juba oleks see mõju negatiivne," tõdes Kallas.

Hinnatõus kõiki lisakulusid ei kata ja Betlemi sõnul vajab Elron kümme protsenti rohkem dotatsiooni kui tänavu. Rongisõitjad maksavad praegu kinni ligi 37 protsenti piletihinnast, ülejäänu on riigi dotatsioon. Kõige enam saadakse piletitulu Tallinna-Tartu ja Narva liinidel.

Mitmed omavalitsused pakuvad oma elanikele prii rongisõitu. Kui paljud neist pärast piletihinnatõusu sellest loobuvad, on Betlemi sõnul veel vara öelda, sest läbirääkimised kohalike omavalitsustega alles algavad. Pealinlaste tasuta rongisõit läheb Tallinnale tänavu maksma ligi kaks miljonit eurot ja järgmise aasta eelarves on hinnatõusuga arvestatud.

"See paljuski sõltub sellest, kui palju meil on reisijaid, kui palju on sõite, aga tõenäoliselt paarisaja tuhande ringis võib see summa tõusta," ütles Tallinna transpordiameti ühistranspordi juhataja Liis Spielberg.

AS Eesti Liinirongid tahab tõsta järgmisel aastal reisijate arvu umbes kaheksa protsendi võrra võrreldes tänavusega, mil reisijate arvuks prognoositakse umbes kaheksa miljonit. Plaanis on ka veomahte suurendada.

Reisijate arvu kasvatamist võimaldavad Kallase sõnul senised arengud ning ka varasemad aastad on näidanud, et see läheb järjest ülespoole. Lisaks tuleb 2024. aasta lõpust ja 2025. aasta algusest liinile mitmeid uusi ronge.

"Lisaks saab mingi mõju olema ka neil liinidel, kus seni oli paralleelselt tasuta bussitransport tööealistele inimestele. Kui see nüüd 8. jaanuarist lõpeb, võib see avaldada positiivset mõju rongireisijatele," selgitas regionaalminister.